Tuntud on idamaade religioonide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades. Sallivuse eesmärgiks on rahumeelne kooseksisteerimine. Sallivus tunnustab inimeste individuaalsust ja mitmekesisust ning vähendab teadmatusest tekkivaid pingeid. Sageli on probleemiks enamuse tavadest hälbivate vähemuste sallimine, nt homoseksualistide, moslemite vms sallimine, aga ka sallivus ühiskonna täieõiguslike gruppide vahel, nt vanurite ja noorte, loomeinimeste ja ärimeeste ja nii edasi
indiaanlased, peaaegu, et täielikult välja surnud. Järelikult on globaliseerumine Ameerika Ühendriikides kaasa toonud negatiivseid nähtusi. Probleemi sügava juurudumise tõttu on sellele pea võimatu täieliku lahendust leida, kuid üheks leevendavaks võimaluseks oleks põlisrahvuste identiteedi edasikandmine ja hoidmine, et ei toimuks päris täieliku väljasuremist. Oma rahvuse identiteedi hoidmine pole aga probleemiks vaid multikultuursetes ühiskondades. Ka väikseid rahvusi on globaliseerumine palju mõjutanud. Teadlaste hinnangul on praegu maailma 6500 keelest ligi pooled hääbumas. Näiteks on Euroopas hääbumas keldi keeled ning ka lapi keel. Ühe enam on tunda globaliseerumise mõju ka Eestis ja eesti keeles. Eestis on väga lihtsalt omaks võetud kõik ameerikaliku. Nii meedia, kui ka inimeste kõnepruuk on täis inglise keelseid väljendeid, slängi ning toorlaene
. Võitlus terrorismi vastu on lõputu ning on arusaadav, miks just see on tänapäeva maailma suurimatest hirmudest. See on miski, mida täielikult võita või likvideerida on võimatu. Rassism on probleem, mis toob tuhandetele kui mitte miljonitele inimestele igapäevast valu ja hirmu. Erinev naha- või juuksevärv ei anna põhjust inimest siiski diskrimineerida ega suhtuda temasse eelarvamusega. Kahjuks on rassism levinud paljudes multikultuursetes riikides nagu näiteks Prantsusmaa, USA ja Saksamaa, kus toimuvad paljud selle vastased miitingud ning valitsused püüavad leida olukorrale lahendusi. Pole inimest, keda majanduskriis poleks puudutanud. Inimesed olid illusioonis, et majandus on katkematus arengus ning võeti laene ning osteti kinnisvara kokku. Kõik tundus hästi minevat, kuni maailma tabas suur kriis. Majandus varises kokku ning tuhanded inimesed kaotasid oma töö ning püsiva sissetuleku. Töötus on hetkelgi väga
tegemist on finantsasutusega, muuta teadmiste pangaks, teha kättesaadavaks teadmised, mis koosneksid juttudest, kõikidele ülemaailmselt. Need lood mänginuks Denningi hinnangul rolli sotsiaalsetes ja organisatsioonilistes muutustes (Bevir & Rhodes, 2015). 1.1 Millal lugusid jutustada? Võimalikud olukorrad jutustuse kaasamiseks: 1. Tiimi tugevdamise ja ehitamise ülesanded. 2. Barjääride lammutamine multidistsiplinaarsetes või multikultuursetes meeskondades. 3. Töötubade soojendusharjutustes. 4. Väljasõidud, kokkuvõtted, ülevaated. 5 5. Probleemide lahendamine. 6. Süsteemide monitoorimine (Storytelling, 2016). Lugude jutustamise praktikat saab rakendada õpetaja oma igapäevatöös, külalisesineja, poliitikud jne. Valik on ilmatult lai ning igaüks neist toob jutustusse kaasa oma eripärad
ühiskonnas. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest. - Deviantsus hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest ehk normidest kõrvalekaldumine. · Akulturatsioon - nähtus, mis ilmneb erinevate kultuuride esindajate kokkupuutel multikultuursetes ühiskondades ja siirdumisel vähemusrühma liikmena uude dominantkultuuri. Akulturatsioon tähendab vähemusrühma sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mugandumist (võõra) dominantkultuuriga. · Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimesed õpivad teatud ühiskonnale/grupile omaste normide ja väärtuste maailmas mõtlema, tundma ja käituma. Sotsialiseerumine: õpetab, treenib, reguleerib laste ja täiskasvanute käitumist
Sellel ideoloogial on reguleeritud haridussüsteem ning vaba turumajandus oma inimeste üle. Enamus rahvusriike omab rahvuskeelt. MULTIKULTUURSUS JA ANTROPOLOOGIA Isiksuse keskse kultuuri identiteedi kasv, poliitika ja kunstid on globaliseerumise tõttu muutnud antropoloogia uurimise raskemaks. Multikultuursust on võimalik defineerida kui doktriini, mis sisaldab diskreetsust , et inimesed võivad olla kultuuriliselt erinevad ka ühes ja samas ühiskonnas. Multikultuursetes ühiskondades väheneb diskrimineerimine järjest enam. See on mugavuslähedane. NATSIONALISM JA RAHVUSKUULUVUS Natsionalismi ja rahvsukuuluvuse einevus on lihtne kui me võrdleme definitsioone. Natsonalistlikut ideoloogiat võib defineerida kui etnilist ideoloogiat, mis nõuab õiglust oma riigile etnilise grupi heaks. Natsionalism võib vahel väljendada ideoloogiat, mis esindab ja toetab riigi suurimaid etnilisi gruppe
annaabi.ee 
