........................................................... 6 2.1. Eelised ................................................................................................................................... 6 2.1.1. Absoluutne eelis ja suhteline eelis ..................................................................................... 6 2.2. Puudused ja riskid ................................................................................................................. 7 3.MULTIKULTUURSETE ORGANISATSIOONIDE JUHTIMINE............................................ 8 3.1. Ülemaailmse juhtiva mudeli väljatöötamine ........................................................................ 8 3.2. Globaalse juhtimispädevuse uurimine .................................................................................. 8 3.3. Ülemaailmse juhtimise pädevused ........................................................................................ 9 3.4
· Intrakultuuriline kultuurisisene praktika, kus piirdutakse oma kultuuris olevate tihti unustatud traditsioonide vahendamise, taaselustamise ja juurte otsingutega. · Transkultuuriline kultuuriülene praktika. Eesmärk leida kultuuride ühisosa, universaalid, sügav humaansus. · Ultrakultuuriline pöördutakse mütoloogiliste juurte ja allikate poole tagasi, naastakse rituaalide juurde. Multikultuuriline teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Omane multikultuursete ühiskondade teatripraktika, mis tekib eri etniliste või lingvistiliste gruppide vastasmõjutamisel. Kultuuriline kollaaz interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Juhuslikkuse alusel eri kultuuride elementide tsiteerimine, kohandamine, segamine, ühendamine. Ei ole vajadust leida neis ühisosa või paigutada neid konkreetsesse ajaloolisse ja ühiskondlikku konteksti. Sünkreetiline teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm, kus sulatatakse põlised etendusvormid ühte,
laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast ja ollakse võimelised ammutama kõige rohkem informatsiooni. Eestlastest sihtgrupi puhul aitab integratsioon taandada tõrjuvat hoiakut ehk ka hirmu oma rahvusliku kultuuriruumi säilimise suhtes. Assimilatsiooni suunas vaevalt püüeldakse, kuid hea oleks elada riigis, kus valitseb vastastikune tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine. Üldjuhul on levinud arusaam, et lapsi mängimisel ei ole kunagi takistanud keelebarjäär, miks mitte püüdagi lasta vene-ja eesti rahvusest lastel kasvada juba varakult külg külje kõrval, et nad harjuksid vastastikku neile esialgu veel võõrast keelt kuulama ning omandama. Selles osas on Adelioni lasteaia loojatel mõte liikunud õiges suunas. Samas on hirmul suured silmad ning esialgu lihtsana näiv ,,kõnelemine emakeeles" on tekitanud ebakindlust just
annaabi.ee 
