Vaegarengud reetina sünnieelses arenemises on harvad ning põhjustatud kas siis pärilikest teguritest või emakasisese kasvukeskkonna mõjuritest. Reetina düsplaasia on üks liik võimalikest vaegarengutest. Sõna "düsplaasia" ise tähendab organi või koe ebapiisavat, puudulikku või ka vigast arengut. Reetina düsplaasia tekib, kui silmaalgme kaks teatud kihti ei ühendu vajalikul määral. Mõõdukas RD (multifokaalne RD) väljendub kurdudena võrkkestal ning vahel kutsutaksegi sellist nähtust võrkkesta kurdudeks, ingl. k. "retinal folds". RD geograafilise vormi puhul on ühendumata alad laialdasemad Täieliku ühendumatuse puhul räägitaksegi täielikust RDst ning see tähendab, et reetina on täielikult irdunud. RD ei ole süvenev. See on kaasasündinud defekt ning loom juba sünnib sellises seisundis, mis elu jooksul ei muutu. RD on
mediaannärvi ehk keskpidise närvi kahjustus karpaalkanali ahenemisest ja survest närvile), siis polüneuropaatiate põhjuseid on oluliselt rohkem. Paljusid närve korraga võib kahjustada teine süsteemne haigus (nt diabeet, erinevad reumatoloogilised haigused), infektsioonid (HIV, puukborrelioos, herpesviirus), ainete puudus (B1, B6, B12 vitamiinid), mürgid (alkohol, ravimid, metallid), organismi enese immuunsüsteem (Guillain-Barré sündroom, multifokaalne motoorne neuropaatia) või geneetiline defekt, mis takistab närvi normaalset funktsioneerimist. Kaebusteks on tundlikkushäired, valu, nõrkus, aga võib esineda ka südametöö, higistamise ja sooletegevuse häireid. Kõige sagedasem polüneuropaatia põhjustaja on diabeet - umbes 2/3 diabeediga patsientidest esineb ka polüneuropaatia. Perifeerne halvatus: • Lihasjõu langus • Lihase toonuse langus • Reflekside madaldumine või kadumine • Lihaste kõhetumine
infektsioon põhjustab osalist immortaliseerimist, tekivad suurenenud anormaalsete tuumadega rakud. Oligodendrotsüütide lüütiline infektsioon põhjustab demüelinatsiooni. Inimesel seost kasvajatega leitud pole, hamstril küll. Haigused. Primaarne infektsioon asümptomaatiline. Ureetri stenoosi neerusiirdamispatsientidel seostatakse BK viirusega, nagu ka hemorraagilist tsüstiiti luuüditransplantatsioonil. BK-d tõsiste haigustega ei seostata. PML (progressiivne multifokaalne leukoentsefalopaatia) on alaäge demüelinatsioon (põhjustab JC), mis tekib immuunkompromiteeritutel. Kõne, nägemise, koordinatsiooni, mõttetegevuse häired, järgneb jalgade, käte paralüüs, surm. PML diagnoosiga tavaliselt elab veel 1-4 kuud, surm enamasti 2 aasta jooksul. Diagnostika. PML: PCR liikvorist, MRI või kompuutertomograafia (kolded). Ajukoe histoloogia biopsial, lahkamisel. Kolded on ainult valgeolluses. Põletikulist vastust praktiliselt pole
annaabi.ee 
