tunduvalt väiksema vaba ristlõike poolest. Keevkihtrest moodustab seda läbivale õhule eeltakistuse, mis on vajalik õhu ühtlaseks jagunemiseks kogu restipinna ulatuses. Keevkihis põletamiseks ettevalmistatud kütus sisaldab osakesi, mille läbimõõt on mõnest mikromeetrist kuni 10 mm-ni. Enamiku kütuste põletamiseks on vaja kandvat kihti, milleks lisatakse koldesse peeneteralist inertset materjali, mis keeb koos kütuseosakestega. Mullilise ehk klassikalise keevkihi puhul peenemad ja kergemad osakesed kanduvad kihist välja ja võivad kolderuumist lahkuda lõpuni põlemata. Olukord on parem kui kandva kihi (liiva) erikaal on suurem kütuse erikaalust. Sel juhul on piisav kui keeb kandevkiht ja suuremad kütuseosakesed põlevad kandevkihi pinnal. Mullivas keevkihis on osakeste kiirus 2-3m/s. Joonis 10-5. Mullilise keevkihtkoldega 3 MW aurukatel Mullilise keevkihi üldisemad puudused:
tulemusena 657 kg/m3. Loengu konspektist uurides sain teada, et mullbetooni soojust isoleerivate omaduste järgi jaotatakse mullbetoonid tihedused kolme suurde rühma: - tihedus alla 500 kg/m3 soojusisolatsioonbetoon - tihedus 500...900 kg/m3 konstruktsioon-soojusisolatsioonbetoon - tihedus 900...1000 kg/m3 konstruktsioon-mull(gaas-)betoonid Seega minu tulemus arvestatav ja jaotuse järgi on uuritud mullbetoon konstruktsioon ning soojusisolatsioonbetoon. Mullbetoonid on üks mullilise struktuuriga kergbetooni alaliik, mis saadakse peeneksjahvatatud liiva ja sideaine segamisel veega ja vahu- (või gaasi-) tekitajaga. Mullbetoon on väikese tihedusega, väga poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Teiseks korrapäraseks materjaliks sain kipsplaadi. Mõõtmiste ja arvutuste tulemusena sain kipsplaadi tiheduseks 819 kg/m3
suurem kahanemine ja suurem tihedus ja väiksem veeimavus. Õhuläbilaskvus oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Tavaliselt 1000°C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus 15%. Mida kõrgem temp seda väiksem veeimavus. Mida kõrgem on põletustemp, seda suuremad on poorid ja seda suurem külmakindlus. Suured poorid imavad vett kiiremini. Suht head häält summutavad omadused. Efektiivne keraamika- väikese tihedusega <1450 kg/m³. Mullkeraamika- toodetakse mullilise struktuuriga savidest, treeplitest ja diatomiitidest. Gaaskeraamika- mass kobestub gaaside toimel. Ntx kergkruus. Plaadid ja katusekivid- fassaadiplaadid, seina,- põranda,- ja katusekatte materjalid. Katusekivide tooraineks on sinisavi. Toodetakse 6 erineva kujuga. Need valmistatakse madalama niiskusega. Valmistatakse kas lobri- või kuivpressimise meetodil. Mida suurem on plaadi tihedus, seda parem on keemiline püsivus.
ja tüübist. Soojuslike protsesside üldosa 1. Millised on 3 põhilist soojuslevi viisi? Juhtivuslik, konvektiivne ja kiirguslik soojuslevi. 2. Soojuslike protsesside liikumapanevat jõudu (Δt) ei ole mõtet suurendada üle optimaalse (või kriitilise) piiri. Miks? Esitada vähemalt 3 põhjust. Toiduaine kvaliteet võib langeda - kõrbemine, soojusvahetus võib aeglustuda – katlakivi, tekib kihiline keemine mullilise keemise asemel. Soojusenergia kaod suurenevad. 3. Mida näitab aine soojusjuhtivustegur λ? Võrrelda vabal valikul 2 aine (keskkonna) soojusjuhtivustegurite erinevust. Näitab kui kiiresti suudab soojus teatud keskkonnas levida. Piim ja kondenspiim – piim juhib paremini ja kondenspiim halvemini, sest on rasvasem. 4. Millise 2 põhitingimusega (soojuslike protsesside efektiivsuse mõttes) peab arvestama küttepindade koostamisel?
metallipinnatemperatuur aga kõrgem küllastustemperatuurist tp > t´. Sisuliselt tähendab see seda, et metallipinnal algas aurustumine - pindmine keemine. Tekkinud aurumullid lähevad voolusesse ja kondenseeruvad. Siin töökeskkond kuumeneb küllastustemperatuurini t´. Ka see on osa ökonomaiseri piirkonnast kuid soojusvahetus on siin märksa intensiivsem kui osas I. Edasine soojuse ärajuhtimine töökeskkonnale kutsub esile püsiva mullilise keemise (tsoon III) : ttk = t´ ja tp > t´. Soojusvahetus toimub sõltumata töökeskkonna kiirusest (masskiirustel mis on iseloomulikud aurukateldele) kuid sõltub kuumutamise intensiivsusest q ja vee ja auru soojusfüüsikalistest omadustest küllastuspiiril. Viimased on otseselt seotud rõhuga ja rõhkude vahemikus 0,4 16 MPa saab soojusülekandeteguri määrata empiirilisest valemist. keem 0,34 p 0, 43 q 0, 7 12-3
3. Mis on silikaattelliste puudusteks? 4. Kus kasutatakse reatellist? 5. Missugused on klombitud tellised? 6. Mida toodetakse silikaltsiidist Eestis? 11.2. Autoklaavitud põlevkivituhktooted Autoklaavsel kivistumisel saab tunduvalt suurema tugevusega põlevkivituhktooteid kui normaalsel temperatuuril kivistudes. 154 Enamus Eestis toodetud põlevkivituhktooteid on mullilise struktuuriga. Eestis on valmistatud või valmistatakse järgmisi põlevkivituhktooteid: Põlevkivituhk-gaasbetoonist väikeplokid. Need on mõeldud kuni kahekorruseliste hoonete sise- ja välisseinte ladumiseks. Neid ei või kasutada niisketes kohtades – keldrid, soklid, märjad ruumid. Soojaisolatsiooniplaadid. Need on mõeldud katuslagede soojustamiseks. Põlevkivituhk-gaasbetoonist välisseinapaneelid. Need on ühekihilised ja varustatud kerge sarrusega.
annaabi.ee 
