1.) temp muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnas, st ööpäevase ja aastase perioodiga; 2.)temp kõikumine pinnases kahaneb sügavusega, kusjuures kahanemine sõltub pinnase soojusjuhitavusest mida paremini pinnas juhib soojust, seda suuremad ja sügavamale ulatuvamad on temp kõikumised temas. Märjas pinnases, mis on parem soojusjuht, kõigub temp vaaldeldaval sügavusel rohkem kui kuivas pinnases. 47. Kirjelda mullatemperatuuri aastast käike erinevatel sügavustel. Aastane kõikumine ulatub 10-20m sügavuseni. 48. Võrdle maapinnatemperatuuri ja õhutemperatuuri aastast käiku. Maapinna temperatuure mõõdetakse vaatlusväljakutel taimestikust puhastatd avatud maapinnas. Termomeetrite näitude kujunemist mõjutavad siin paljud tegurid õhutemp, päikesekiirgus, sademed, pinnase mehaaniline koostis jt. Tihti nim neid näitusid ka temperatuurideks 49
Vili. Vilja nimetatakse teriseks või teraks. Nisu on paljasteraline, sest tal langevad terad vilja valmimisel sõkalde vahelt välja. 4 Talinisu kasvufaasid Seemnete idanemine. Idanemine on protsess, mis algab seemnete üleminekuga puhkeperioodist aktiivsesse elutsüklisse ning lõpeb idujuurte ja - lehtede moodustumisega. Nisuterad vajavad idanemiseks vähemalt 0..3 0C mullatemperatuuri ja 60...70% mullaniiskust. Põllutingimustes toimub nisul idanemine aeglasemalt mullas olevate soolade tõttu kui steriilses liivas või filterpaberil. Tera idanemine algab, kui teras on 45...56% vett tema kaalust. Tärkamine. Tärkamine algab iduvarre läbitungimisega seemnekestast. Idanemiseks normaalse mullaniiskuse korrasl ja temperatuuril 8..150C tärkab nisu 9..12 päeval. Tärkamine lõpeb idulehtede või esimese pärislehe mullapinnale ilmumisega ja noore taime moodustumisega.
Vihmausside jaoks toidukättesaamise küsimus väga oluline. Enamik liike on aktiivsed ka sügisel seni, kuni esimesed öökülmad algavad. Samuti on oluline eemaldada aiamaalt nii vähe orgaanilist ainet kui võimalik ja lasta igasugustel taimedel, sealhulgas langenud lehtedel ja viljadel laguneda ja mädaneda. Igasugune mullas toimuv põllumajanduslik tegevus avaldab mõju vihmaussikoosluse arvukusele ja mitmekesisusele, mõju võib olla negatiivne või positiivne Enamasti on tegemist mullatemperatuuri, -niiskuse, orgaanilise aine hulga ja kvaliteedi muutuste tagajärjega Mida suurema ulatusega ja sagedam on koosluste häirimine, seda väiksem on vihmausside arvukus ja biomass Maakasutuse intensiivistamine toob kaasa mitmekesisuse vähenemise ja varisest toituvate liikide kadumise, mulla saastumise tagajärjeks on muutused koosluse liigilises koosseisus kündmise, saagikoristuse, tallamise, põlemise jne tagajärjel toimub suurte ja pikaealiste
Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika , maaomand , tööjõud , põllumajandustoodete nõudlus ) tehnika ja tehnoloogia tase ( maa väetamine , maaparandus , mehhaniseerimine , elektrifitseerimine , kemiseerimine , trantspordi areng . 1. Looduslikud tegurid . agroklimaatilised näitajad iseloomustavad kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja soojust (mõõdetakse õhu ja mullatemperatuuri ) ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood . vegetatsiooniperiood on aeg , mil ilmastik või maldab taimede elutegevuse . ARGOKLIIMAVÖÖTMED : 1. Arktilises kllimas on igasugune põllumajandus võimatu . 2. Lähisarktilise kliimaga aladel kasvatatakse tundrakarjamaadel põhjapõtru . Maapind külmub sügavalt ja seetõttu on iseloomulik koldeline põllundus . Kasvatatakse lühiajalist
kosmoses valguse hajumine praktiliselt sarnased. Päikesevalgus murdub piisas, Celsisuse skaalale vastupiditõuseb. Üleminekuperioodidel on puudub. peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis C=(F32)/1,8 omased mullatemperatuuri jaotuse vihmapiisast. Selleks, et vikerkaart näha, iseärasused. Nii tekib sügisel mullas teatud peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, Üleminek Celsisuse skaalalt sügavusel kõige soojem kiht, millest nii Halo nii et Päike jääks meile seljataha
Eestis on pinnas külmunud olekus keskmiselt 110-130 päeva ja sügavus ulatub 35-80 cm-ni. Lumekate - Suurt mõju külmumisele avaldab lumikate. Mida paksem see on, seda vähem pinnas külmub. Kui paks lumikate tuleb sulale maale, võib jääda pinnas kogu talveks lume alla külmumata. Mäe ahrjadel külmub pinnas sügavamalt kui orgudes. See seletub lumikatte mõjuga orus on lumekiht paksem kui mäe harjal ja takistab seega pinnase külmumist. 16) Mullatemperatuuri mõju taimestiku arengule Mullatemperatuur mõjutab taimede idanemist ja idanemise kiirust, juurestiku arengut Kevadel, mil pinnas on veel võrdlemisi niiske, on savimullad märgatavalt külmemad kui liivmullad. Järelikult saab soojanõudlikumate kultuuride külvi kevadel varem alustada liivastel, nö kergetel muldadel. Sügisel on savimullad üldisemalt soojemad kui liivmullad. Loomulikult idanevad seemned kõrgematel temperatuuridel kiiremini, kuid liiga kõrged temperatuurid
3.). Süsihappegaasi sisaldus on suvel kõrge, kuna tingimused orgaanilise aine lagunemiseks on mullas soodsad (küllalt niiskust ja kõrge temperatuur). Talvel, külmunud mullas orgaanilise aine lagunemine seiskub ja CO2–te ei eraldu. Joon 3. Õhu CO2 sisalduse ja mullatemperatuuri aastane dünaamika männikus (Soosaar, et al. 2014). 7.4.3 Mets ja tuul Tuule tähtsus: Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub
annaabi.ee 
