Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid Füüsikaline murenemine toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine keemiline k...
Crescentiuse poolt. · Inimpopulatsiooni (sündimus, suremus, jne) uuris Gaunt 1662ndal aastal. · King uuris taimede suksessiooni 1625ndal aastal. Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi). · Leewenhoek · Malthus 1798 toiduressursside teooria · Farr 1843 arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahel · Kokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooni · Humbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas. · Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikut · Tansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia · Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. Korta
PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht
Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi) Leewenhoek Nimed:Malthus toiduressursside teooriaFarr arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahelKokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooniHumbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas.Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikutTansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. KortaRomantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj
Geograafiateadus omaette teadmiste normide ja sfäärina pärineb 16. sajandist. Maastikuteadus pärineb 20. saj algu, kasvas välja geograafiast, tekkekohaks Saksamaa, kus asutati ka esimene geograafi õppetool. Olulisemad nimed: A von Humboldt- saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia ehk loodusgeograafia rajaja, Tema peateos on "Kosmos" (1845), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised, V V Dokutšajev- vene geoloogia ja mullateadlane, mullageograafia rajaja, avastas muldade geneesi ja paiknemise peamised seaduspärasused L S Berg- vene geograaf S Passarge- saksa geoloog 4. Maastikuteadus Eestis enne II MS, nimed ja millega tegelesid See periood oli maastikulisi uurimusi ettevalmistav periood. Mõisteti eri maastike omanäolisust ja Eestimaa piirkondadele anti vastavalt pinnamoele nimetusi nt Haanja kõrgustik, Vooremaa, Alutaguse jne C.F
annaabi.ee 
