Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria), Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla), Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed), Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega, Igihaljad troopilised vihmametsad, (Torkpõõsastikud). Eestis leidub neist vaid parasvõõtme metsi. Selle, milline looduse tüüp kusagil kujuneb, määrab suuresti ära kliima, suur mõju on ka mullastikul. Erinevate mandrite samade bioomide esindajad on üsna sarnased. See ei tähenda, et igal pool kohtame samu liike. Lihtsalt sarnased keskkonnatingimused eri kohtades on tinginud erinevate liikide sarnased kohastumused. Nii on eri maailmajagude kõrbetaimedel kõigil lihakas kasvumood, et vett kokkuhoida (sukulendid). TUNDRA 500-1000 kilomeetri laiune vöö põhjapoolkeral. Vegedatsiooniperiood on lühike- 2-2,5 kuud, valgusrikas (püsib polaarpäev), külm
Lisa 10. Lisa 11. ) 2 2.Sissejuhatus Kursusetöö põhieesmärk oli uurida Kadrina Valla mullastiku seisundit kolmes erinevas keskkonnas (põllumaal, rohumaal ja metsas). Uurida on vajalik selleks, et saada aru ja näha milline on selles piirkonnas mullastiku seisund, ning mida tuleks nende maade harijal või omanikul edaspidi arvesse võtta. Et lähemalt mõista, milline on seisund teatud mullastikul, tuli kaevata kolm sügavkaevet ning iga sügavkaeve lähedale 8 poolkaevet. Seejärel analüüsida sügavkaeve igat horisonti ja poolkaeveid eraldi. Mullastiku seisundi määramine andis omakorda tudengile võimaluse saada kogemusi mulla omaduste ja horisontide arusaamisel, analüüside läbiviimisel, taimestiku ja mullastiku seoste loomisel, fauna ja taimestiku mõju mulla struktuurile. 3 3.Metoodika
füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemides. Bioindikaatorid võivad olla keskkonnatingimustele tundlikud liigid, nt: samblad, samblikud, põhjaloomastik, makrofüüdid-suured veetaimed, kooslused, puude okkakahjustused. Atsidofiil-ehk happelembelised Kaltisfiil-ehk kaltsiumilembelised Oligotroofid- vähetoitelised(vähenõudlikud taimed vajavad kasvuks väheviljakat mulda, seetõttu suudavad kasvada ekstremaalsete omadustega mullastikul) Eutroofid- rohketoitelised(e mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid ei suuda üldse kasvada toitainevaesel mullal ja kasvavad halvasti suhteliselt väheviljakal mullal) Mesotroofid-keskmisetoitelised taimed Eutrofeerumine-(eutrofikatsaioon) veekogude rikastumine toitainetega. .. 26) 27)Energia ökosüsteemis-energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. A)maale langev päikese kiirgusenergia loob otsese toime ja
annaabi.ee 
