• Kliima • Taimestik • Loomastik • Pinnamood Orgaanilise aine ringkäik looduses • Org. ained satuvad mulda. • Tekib huumus • Huumus aurustub veeks, min.aineks, CO2-ks. • Taimed omastavad orgaanilised ained. • Tekivad org. ained. • Org. ained satuvad mulda. Ava http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=gal • Sellel leheküljel näed erinevaid mullaprofiile (läbilõikeid mullast). • Kopeeri järgnevatele slaididele vabal valikul mullaprofiile. • Igale pildile kirjuta juurde: – Mulla nimetus – Mitut kihti (mullahorisonti) sa näed – Mis värvi need kihid on – Millisesse kihti ulatuvad taimede juured – Mille poolest on see pilt või mullakihid erilised või põnevad või omapärased 1) HUUMUS HORISONT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄIKSEL MÄÄRAL VÄLJAUHTE HORISONT 4) ALUSKIVIM
mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. 4) Euroopa kaart PILET 6 1) Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline ? Ookeaniline maakoor uueneb aga mandriline mitte. Ookeaniline maakoor võib laamade kokkupõrkamisel vahevöösse vajuda ja seal sulada. Mandriline on lihtsalt püsivam ja kui ta on vanem on ta ka paksem 2) Mis on ja kuidas tekivad mullahorisondid ? Võrdle okasmetsa ja parasvöötme mullaprofiile. Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Okasmetsas on liivakas ja vett hästi läbilaskev muld. Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademate hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda ja huumushorisondiga viljakad mustmullad. 3) Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik ? Kus piirkondades on levinud osooniaugud
Fe2O3 FeO. Värvuse muutumine punakas- pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. 1. Muud protsessid. 1. Kultuuristamine inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust. 2. Rekultiveerimine alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1. orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil): a
Värvuse muutumine punakas-pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. 1. Muud protsessid. 1. Kultuuristamine - inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust. 2. Rekultiveerimine - alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil - võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil - kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil - tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1
Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog.
annaabi.ee 
