Parim jagamise aeg on kevadel ümberistutamise ajal. Üksikud sõnajalad on paljundatavad lehe- või leherootsupistikutega ja lehtedel tekkivate sigipungade abil. (Tuulik ... 2007) 7 3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE 3.1. Kastmine ja piserdamine Enamik sõnajalgu nõuab suvel rikkalikku ja talvel mõõdukat kuni vähest kastmist, kuid kastmistihedus oleneb eelkõige ruumi temperatuurist ja õhuniiskusest. Mullapalli ei tohi lasta kunagi läbi kuivada, kuid ka ülekastmine on ohtlik, sest siis ei saa juured piisavalt õhku ja võivad mädanema minna, mistõttu taim hukkub. Kastmiseks sobib toasoe, pehme ja puhas jõe- või järvevesi. Otse kraanist võetud vett ei ole kloorisisalduse tõttu soovitatav kasutada, sellel tuleks enne lasta ööpäev seista või pehmendada näiteks oblikhappega (1 g hapet 5 liitri vee kohta). Kuna paljude toasõnajalgade lehed on õrnad, siis pole soovitatav neid piserdada.
Eriti oluline on see turbapeenardele istutamisel, sest turvas niiskub halvasti. Suurem oht kilemultši puhul. Potid või kassetid uputatakse enne istutust korraks vette, et mullapall oleks täielikult märg. Kilesse võib augud lõigata noaga või suurema istanduse puhul varre otsa pandud lõikuriga, et ei peaks kummarduma. Seda tehakse jaheda ilmaga, sest palavaga kile venib ja aukude lõikamine on raskem. Augud tehakse kas kolm- või nelinurksed ja nende suurus sõltub istutatavate taimede mullapalli suurusest. Liiga suurte aukude puhul on vaja rohkem rohida ja ka muld kuivab kiiremini. Hiljem põõsa laienemisel venivad teravate nurkadega kileaugud suuremaks. Ümmargusi auke on vaja taimede kasvades suuremaks lõigata. Taimede vahekaugus peenras jäetakse 1 m ja taimed istutatakse mõni cm sügavamale, kui nad seni kasvasid. Kui kasutatakse orgaanilist multši, siis laotatakse see pärast istutamist taimede ümber. Kevadisel istutamisel antakse enne multšimist väetised
Tallinnas on juba puid kandvasse kasvupinnasesse istutatud; kandva kasvupinnase kasutamist intensiivse kasutuskoormusega tänavate haljastamisel sätestab Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määrus nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“. 7.1.1. Juurte kasvuruumi vajadus Oluline on vahet teha kasvumullal ja kasvupinnasel. Kasvumuld on kasvupinnasesse tehtava istutusaugu täitmiseks kasutatav huumusrikas mineraalmuld, mille maht oleneb istutusaugu ja istutatava puu mullapalli suurusest. Kasvupinnase ulatus aga oleneb sellest, kui suured on istutatava puuliigi mõõtmed täiskasvanuna. Saamaks ettekujutust puujuurtele vajalikust kasvuruumist, ehk teisisõnu, vajaliku kasvupinnase mahust, esitatakse alltoodud tabelis normid puujuurte kasvuruumi valikuks; normid on kinnitatud eelpool mainitud määruse lisaga nr. 2. Mida suurem on kasvuruum 3 (kasvupinnase maht), seda parem
annaabi.ee 
