3)Rohumaal-rohttaimede ja lehtsammalde surnud üle 1,5 Põ-E karbonaatsed mullad on MULLA HÜDROLOOGILISED osad 4)soostunud rohumaad-orgaaniline aine humaatsed,leedemullad fulvaatsed.HUUMUS KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on kuhjub mullapinnale ja mulda.Org aine VÕIB OLLA: 1)Keemiliselt püsiv huumus- mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud akumulatsioonihorisondiks toorhuumuslik või põllumuldade huumusest 40-50%,poolestusaeg kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub turbahorisont 5)soos-madalsoos rohttaimed ja 2000 aastat,väga püsiv osa huumusest. lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel puud,rabas turbasamblad ja rabataimed erineva 2)Füüsikaliselt püsiv hummus-põllumuldade 3-6,5% 2)Wnärb- lag
Kui mulda hoida tingimustes, kus selle kohas olev õhu relatiivsus on alla 40%, siis muld atsorbeerib – seob vett. Tekkinud vett hoitakse jõuga kinni. Selline vesi külmub -78oC juures. Sellel veel puudub elektrijuhtivus, sest selles vees ei lahustu elektrolüüdid. Taim seda vett kätte ei saa. 5) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi mullas e. keemiline vesi. Saavutub siis, kui ka vedelal kujul vesi tungib mulda. Tekib mullaosakese ümber veekirme. Taim saab seda vett kätte. Mida jämedateralisem muld seda paksem veekiht ja paremini saab taim vett kätte. Liivadest saab taim paremine vett kätte, kui savist. 6) Vaba vesi mullas (kapillaarvesi ja gravitatsioonivesi) Seondub mulla kapillaaridest õõned, käigud. Vihmavesi tänu gravitatsiooni jõule nõrgub ja moodustub põhjavesi. Liivade puhul tõuseb alt üles 30-50 cm vett kapillaarides.liivsavides mitmeid meetreid, aga aeglaselt
Kilevesi e. Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 4.1)kapillaarvesi: a) rippuv kappillaarvesi-tekib pärast sademeid pindmises kihis. b) toetuv kapillaarvesi- kergesti liikuv,põhjaveest tõusev.suures osas taimedele kahjulik 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. MULLA HÜDROLOOGILISED KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel 3-6,5% 2)Wnärb-närbumispunktiniiskus(väiksemat veeosa taim mullast kätte ei saa.taim hakkab närbuma) (taimejuurte imamisjõud 15-16 atm)Wnärb=1,5*Wmh(võib kõikuda 1,3-1,7Wmh piires) 3)Wmm(maksimaalnemolekulaarne)kogu seotud ja osa liikumatut kapillaararvet.raskesti omastatav vesi
Taim seda vett kätte ei saa. Maksimum ansitooriniiskus Wma %. Kui vee ansitsioon kestab edasi siis seotakse uusi .............. mulla ümber. Maksimum hübroasuoobsus niiskus, kui mulla nahal ! olev relatiivsus niiskus on viidud küllastum. (- 96% h 31,5 Wmh% = Wnärb närbumspunkti aste) 5) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi mullas e. keemiline vesi. Saavutub siis, kui ka vedelal kujul vesi tungib mulda. Tekib mullaosakese ümber veekirme. Taim saab seda vett kätte. Mida jämedateralisem muld seda paksem veekiht ja paremini saab taim vett kätte. Liivadest saab taim paremine vett kätte, kui savist. 6) Vaba vesi mullas. Seondub mulla kapillaaridest õõned, käigud. Vihmavesi tänu gravitatsiooni jõule nõrgub ja moodustub põhjavesi. Liivade puhul tõuseb alt üles 30- 50 cm vett kapillaarides
annaabi.ee 
