Aafrikas on toidupuuduse peamisteks põhjusteks aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud või siis eelpool nimetatud mullaviljakuse vähesus. Toidupuuduse tagajärjed pärsivad inimese vaimset ning füüsilist arengut ning samas ka vähendab riigi inimkapitali. Teiseks probleemiks on mullaviljakuse vähenemine. Peamiseks põhjuseks on erosioon, mis tekib siis, kui sademete hulk on mulla veeläbilaskevõimest suurem ning veega koos kanduvad ka mullaosad eemale. Tänu sellele väheneb mulla viljakus ja tagajärjeks on väiksem saak. Muld, mida vesi edasi kannab, tekitab ka veeteede saastumist ja mudastumist. Ülekarjatamine on kolmas, üks peamistest globaalprobleemidest. Üksnes ka peamisetest kõrbestumise põhjustest. Probleem seisneb selles, kui liialt palju kariloomi karjatatakse liiga väiksel maatükil. Tulemuseks on ära tallutud muld, häiritud taimestik ja sellest alles jääb keskkond, kus taimed enam kasvada ei saa.
Mida rohkem on sekundaarseid mineraale, seda rikkalikum on mulla keemiline koostis. Kvartsirikastes muldades on ülekaalus räni, paljud väga vajalikud elemendid puuduvad või neid on väga vähe. Mulla mehaaniline koostis ehk lõimis näitab, millise suurusega mineraalosadest on mullamass üles ehitatud. Mehaanilisest koostisest sõltub mulle keemiline (mineraalne) potentsiaal ja taimede toitereziim, mulla füüsikaline seisund ja tehnoloogilised omadused. Mida peenemad mullaosad, seda rikkalikum on keemiline koostis, sest seal valitsevad sekundaarsed mineraalid (ibe, peen ja keskmine tolm). Kivid, kruus ja liiv ei suuda taimedele vajalikus koguses vett kinni hoida ja säilitada. Ibe ja tolm hoiavad vett kinni, kuid on oma tiheda lasuvuse tõttu halvasti õhustatud. Taimedele soodsate toitumistingimuste, veega varustatuse ja hea õhutuse tagamiseks on vajalik liiva, tolmu ja ibe optimaalne vahekord.
leostumist karbonaatiderikka lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid (Ca, Mg jt) lahustuvad ja uhutakse välja. Leostumisprotsess leiab aset aladel, kus sademed ületavad auramise ja mullakiht on kergesti läbiuhutav. Näiteks Põhja-Eesti karbonaatsel moreenil kujunenud muldadel kanduvad lahustavad ühendid laskuva veevooluga allapoole. Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Mulla ülaosa vaesub mitmetest elementidest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning kujuneb valkja värvusega leetehorisont (E horisont). Osa lagusaadusi ning mulla ülaosast pärinevaid peenemaid mineraalosakesi kuhjub aga sügavamale, kus moodustub sisseuhtehorisont (B horisont). Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele
Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajas- mulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 6. Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. Need viiakse sügavamale, kus tekib savistunud sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid-
põllu kasutusaeg lühenenud 10...30 aastalt mõnele aastale. Maailma viljakaimatel põllualadel läheb erosiooni tõttu kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastat. 75% Pakistanist on erosioonist rikutud. Ka USA on liiga intensiivse majandamise tagajärjel kaotanud 1/3 algselt toitaineterikkast mullast. Veeerosioon algab nn. tilkerosioonist st. lagunevate vihmapiiskade mõju mullaagregaatide lagunemisel. Peened mullaosad ummistavad poorid teiste mullaagregaatide vahel. nii halveneb vee mulda imendumine ja ka mulla õhustatus. Inflatsiooni halvenemine suurendab pinnavoogusid, see aga viib edasisele erosiooni arenemisele. Mööda mulla pinda liikudes haarab vesi kaasa peenemad mullaosakesed. Pinnavee ühinemisel ojakesteks suureneb vee voolukiirus, tugevus ja seega ka võime kanda rohkem ja suuremaid mullaosakesi. Moodustuvad nn. ovraagid e. uhtorud v. jäärakud
annaabi.ee 
