SADEMED JA AURUMINE TASAKAALUS TASAKAALUSTATUD VEEREZIIM, VESI EI KANNA TOITAINEID SÜGAVALE. MULDI VÕIB OHUSTADA PÕUASEL SUVEL SOOLDUMINE, KEVADEL TUULEEROSIOON, SÜGISEL VEE- EROSIOON. TÜÜPILINE ROHTLATES B. ROHTTAIMED KÕRRELISED ANNAVAD KIIRELT LAGUNEVA ORGAANILISE AINE MASSI, SAMAS ISE KASUTAVAD VÄHEM TOITAINEID C. RIKAS MULLA-ELUSTIK MULLAS ON PALJU MULLAORGANISME, KÕDUNDAJAID JA LAGUNDAJAID II. LEETUMINE TOITAINED ON KANDUNUD MULLA SÜGAVAMASSE KIHTI - TUME SISSEUHTEHORISONT. KÕRGEMAL ON HELE TOITAINEVAENE VÄLJAUHTEHORISONT. MULLAVILJAKUS VÄHENEB A. SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST JAHE KLIIMA. MULLAS TEKIB LASKUV VEEVOOL, MIS KANNAB LAHUSTUNUD TOITAINED JA PEENEMAD MULLAOSAKESED SÜGAVAMALE B. OKASMETSA-VÖÖNDIS
GEOGRAAFIA 1. Mulla tähtsus · Maaviljelus saadakse toiduaineid · Veefilter filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks · Elukeskkond mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt · Tootmisvahend saab arendada põllumajandust · Mullastik + taimed vahend kõrbestumise vastu 2. Mulla koostises on võrdselt vett ja õhku, kuna kui ei oleks vett ei oleks seal elu: mullaorganisme ja samuti kui ei oleks õhku. Suurema osa mullast moodustub tahke osa mineraalaine- kivimid ning ka orgaaniline osa huumus, kõdu mulla tahke osa. 3. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Koostis ei muutu Koostis muutub Kuivas kliimas Niiskes kliimas Suur temp. amplituud Palavas kliimas
roomav tulikas, paiseleht, hanijalg, aas kurereha, raudrohi, tähtheinadARUNIIDUD- mineraalmuldadelSOONIIDUD- turvasmuldadelLOONIIDUD- paepealsetel NÕMME ARUNIIDUD- nõmmemännikutest, liivikutel. Niitude taimkate on liigirikas, seal on valguslembesed rahttaimed.ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga.
Selle tegevuse käigus pääseb hapnik mulda ja see on omakorda kasulik taimedele. Mullamuti tiinus kestab 40 päeva ja pojad sünnivad enamasti maikuus. Vastsündinud pojad on abitud, täiesti pimedad ja karvadeta. Mullamutid saavad suguküpseks umbes kümne kuuselt. 6 MULLAELUSTIK TALVEL Talvel mullas elu seisab ja enamus mullaloomi puhkavad. Sellel külmal ajal on pealmine mullakiht külmunud ja pealmises mullakihis elu seiskub. Enamik mullaorganisme on ka puhkeolekus. Kui enamik organisme on puhkeolekus, siis ka bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghärnalised jm. mikroorganismid on sunnitud saama osa puhkeolekust. Sügavamas kihis tegutseb mullamutt. Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Mõned maapeal tegutsevad loomad poevad talveks peitu. Näiteks hiired ja uruhiired, nad ei ela talve üle nii nagu karu, et sööb sügisel endale paksu rasvakihi ja elab sellega terve talve üle
· laubjatarvet väljendatakse norm CaCo3 t/ha -keskmine lubiväetiste norm3...5 t/ha oleneb: - mulla reaktsioonist - mulla lõimisest - kasutavast lubiväetisest · lupjamist teha kevadel enne külvi või sügisel peale koristust · lubjata tuleks regulaarselt iga 4-6 aasta järel lupjamine külvikorras · tuleb lähtuda lubjaterbest bakterväetised · sisaldavad kasulikke mullaorganisme, mille mõjul paraneb taime toitumine · mügarbakterpreparaadid - valmistamist alustati eestis 1948. aasta - igale liigile on spetsiifiline bakter - 1 ha vajalik kogus 150...300g - Mõeldud liblikõielistele taimedele - Tekitab peremeestaime juurtele erilisi mügaraid - Segatakse ainult vahetult enne külvi seemnega · Asobakteriin - Kõikidele kultuuridele - Mullas vabalt elavad bakterid · Fosforbakteriin
ruudul püsivalt koos kasvamas kuni 42 liiki sõnajalg-, paljasseemne ja õistaimi. Metsadest tekkinud niitudel kasvab peale niidutaimede ka varjulembeseid metsataimi olenevalt metsatüübist, millest see välja on kujunenud. Niidukoosluste iseärasuseks on taimemassi koondumine rohustusse ja kamarasse. Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt) ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu.
mulda. Haljasväetisi kasutatakse farmist/laudast kaugemal asuvatel põldudel, kuna on palju odavam külvata kattevilja alla mõnikümmeng kg hektarile haljasväetiskultuuri seemet, kui vedada 30-40 t sõnnikut mitme km kaugusele. (Ka kohvipuru on väetis, selles on 2% N; happelise reaktsiooniga.) 9 II VÄETISED BAKTERVÄETISED Bakterväetised mullaorganisme sisaldavad preparaadid, mille muldaviimisel tekivad mullas taimejuurtel vastavate mikroorganismide kolded. Nad on tüüpilised kaudsed väetised, st. nad parandavad taimede kasvukeskkonda, küll aga ei sisalda otseselt taimetoiteelemente. Kuidas bakterväetisi kasutatakse? 1) Segatakse seemnematerjali hulka. 1 pakend 1 ha-le külvatava külvimaterjali töötlemiseks või 1 ha põllu töötlemiseks. 2) Segamine katteviljaseemnega. Katteviljaseemneid ei tohi puhtida
annaabi.ee 
