toimuv neeldumine 4. mehhaaniline n.v - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine: mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne. Seaduspärasused: asendusreaktsioon pöörduv, neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades, väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist, neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus. Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks:
valentsiga 1. keemiline - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks 2. bioloogiline - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse 3. füüsikaline - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta
1. keemiline mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks 2. bioloogiline mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse 3. füüsikaline mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis Ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks.
keemiline - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks 2. bioloogiline - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse 3. füüsikaline - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis Ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks
Mulla kolloidideks nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 nm. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1)Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2)Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3)Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Mulla kolloidide tähtsus mullaneelamis võime. 23. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla neelamisvõime liigid: 1)mehaaniline neeldumine-muld käitub sõelana.
annaabi.ee 
