3. mesofauna uuristab käike mulla tahkete osade vahel (putukavastsed, vihmaussid) 4. makrofauna (mullamutt, pimerott) Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Mullas on palju elusat loodust ja elutat loodust. Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4 Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid
infot( inimtegevuse jäljed, õietolm, vulk. Materjali) Muld kui prügikast- inimesed matavad mulda jäätmeid, aga nende lagunemiskiirus on erinev. Muld(pinnas) kui filter- muld filtreerib vett, läbi pinnase vesi puhastub. Muld kui salvesti(mahuti)- muld sisaldab org ja miner ainet, õhku, vett. Muld kui kasvukeskkond- taimed saavad kasvamiseks mullast vajalikke toitaineid ja vett. Muld kui elukeskkond- mullamutid, vihmaussid, putukad jt. Muld kui tootmissvahend- põllumajanduses ja metsanduses Muld kui loodusvara- muld on elualuseks maal ning on tihedalt seotud teiste sfääridega. 25. Selgita näilist vastuolu vihmametsade lopsakuse ja sealsete muldade madala viljakuse vahel. Toitained sisalduvad põhiliselt taimedes, kuna soojas ja niiskes kliimas orgaaniline aine laguneb väga kiiresti ja omastatakse koheselt taimede poolt. Sademeid on palju ning osa
Nii või jääda 15-20% karjamaast rammutukkade alla. Järelikult teiseks oluliseks hooldustööks on roojahunnikute laotamine. Toitainete tagastamine karjamaale loomade väljaheidetega on mulla viljakuse parandamise seisukohalt soodne. Halb on see, et toitained paiknevad ebaühtlaselt. Laialiajamine väldib rammutukkade teket. Karjamaad võib äestada ainult karjamaaäkkega, mis ei vigasta oluliselt rohukamarat. (eriti valge ristiku kamara puhul). Karjamaad kahjustavad sageli ka mullamutid, neile meeldib rohkesti juurestatud orgaanilise aine rikas muld, kus on palju vihmausse. Heal karjamaal võib olla kuni 1000 mutimullahunnikut, kui neid laiali ei aja, siis kattuvad nad heintaimedega juba samal vegetatsiooniperioodil ja karjamaa muutub künklikuks. Ebatasane pind takistab tehnikaga töötamist. Mullamutihunnikud tuleks laiali ajada kevadel. Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus, lisaks mutimullahunnikute laotamisele eemaldatakse ka kulu. Eriti vajalik
puhmad takistavad niitmist. Äästamine, rullimine ja mõned teised võtted. Rooja hunniku all võivad heintaimed hukkuda ja asemele võivad kasvada väljaheites olnud umbrohu seemnetest umbrohud. Toitainete tagastamine on kasulik, parandab mulla viljakust, halb on see,et teda on ebaühlaselt. Rooja laotamine ühlustab toitainete jaotust karajamaa pinnale. Võib äästada vaid spetsiaalse karjamaa äkkega, mis ei vigasta rohumaa kamarat. Karjamaad äestavad tihti ka mullamutid. Hea karjamaal võib olla tuhat või enam mullamuti hunnikut. Karjamaa muutub mättalikks. Umbrohud. Umbrohu all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimesed ei kultiveeri kuid mis on ajalooliselt kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvad koos nendega ja kahjustavad nende saagikust. Võõrkultuurideks nimetatakse teisi kultuurtaimi , mis kasvavad põhikultuuride hulgas. Umbrohtude kahju tekitamine. Võitlus ruumi ja valguse pärast, umbrohud võtavad ära kasvuruumi
annaabi.ee 
