Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse tekkimisel. 3.Mulla horisont A-horisont tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõige kõrgeim. 4.Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad ja rohekad gleimineraalid. Näiteks moodustavad Lääne-Eesti muldadest valdava enamiku gleistunud ja gleimullad, sest nad kujunevad enamasti tasandikulistel aladel, kus äravool on halb ja põhjavesi ulatub sagedasti mullaprofiili.
· Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega · Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. 7. ·Leetumine-tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. · Kamardumine- · Gleistumine- toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerimiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. · Sooldumine- esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 8. Muldade hävimist põhjustavad tegurid: · Erosioon · Deflatsioon · Füüsikaline degradatsioon · Keemiline degradatsioon Muldasid saab kaitsta: · Tuleb vähendada maakasutusest tingitud negatiivset mõju ning
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine porsumise käigus Leostumine lahustunud soolade ärakanne Leetumine mineraalosa lahustumine happelises keskkonnad ja ärakanne sügavamale Gelistumine liisniiskes, hapnikuvaeses keskkonnas toimuv protsess, kus mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku raua ühenditest. Tekkinud raua ühendite reageerides mulla mineraalosadega tekivad sinakashallid gleimullad. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mulla lihtsamateks mineraalaineteks Humifitseerumine orgaaniliste jäänuste muutumine huumuseks Muldade puhverdusvõime muldade vastupanuvõime väliskeskkonnale Mida suurem on temperatuur ning sademete hulk, seda suurem on mulla murenemise koorik.
saama fosforit kivimitest. Risomorfide kaudu toimub nende ainete transport seenmantlisse ja edasi Hartigi võrgustikku. Hartigi võrgustiku kaudu toimub mineraalainete aktiivne transport taimekudedesse ja suhkrute transport taimest seende Seen kasutab suhkruid hüüfide, viljakehademoodustamiseks ja ka teistele sümbiontsetele organismidele andmiseks Nii saavad taimede toodetud süsinikust osa ka mullamikroobid, sh. lämmastiku fikseerijad Ektendomükoriisa; Sarnane eelnevale, kuid mantel on redutseerunud või puudub,Hartigi võrgustik on tavaliselt hästiarenenud, hüüfid sisenevad ka taimerakku Üks ja sama seeneliik võib moodustada ektendomükoriisat ühe taimeliigiga, ektomükoriisat teisega. Seened: vaid kottseente erinevad rühmad. Taimed: vaid paljas-seemnetaimed Lisaks mantlile ja hartigi võrgustikule juureraku-sisene kolonisatsioon
Suurima arvu ja välispinnaga on esindatud mikroobid, kelle arv 1 grammi mulla kohta ulatub miljonitesse, nende välispind 1 ruutmeetri põllupinna kohta ulatub 500 ruutmeetrini. Lisaks orgaanilise aine lagundajale on siin tähtis osa lämmastikuseondajail (nt kiirikseened, sinivetikad), nitriftseerijail, fosfori-ja väävlibakteritel. Happelistes muldades on peamised orgaaniliste ainete (eriti tselluloosi) lagundajad seened. Rohevetikad mõjutavad mulla gaasireziimi. Mullamikroobid soodustavad mullas olevate toitainete uut kasutamist taimede poolt. Enamik neid koguneb taimejuurte vahetusse lähedusse risosfääri. Mulla koostis Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud aine oleku kolm faasi vedel, tahke ja gaasiline. Mulla põhimassi moodustab tahke aine, mille puhul eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Mineraalne osa on suures ülekaalus (85-98% mullamassist), pärineb maakoort moodustavaist
Mulla tekke peamised protsessid. · Leetumine esineb parasvöötmes, subarktikas ja mägedes. Seal, kus on jahe ja palju vihma. Taimede kasv võib olla küll hea ja huumus akumuleerub, aga jaheduse tõttu on mikroobide töö häiritud ning tekivad orgaanilised happed, mis uhutakse veega allapoole. Tekib happeline muld, esineb peamiselt okasmetsades. · Lateriitne porsumine esineb seal, kus on palju vihma ja väga soe troopikas. Seal on mullamikroobid väga aktiivsed ning huumuskiht puudub. Need ained, mida taimed koheselt ära ei kasuta uhutakse mullast minema, nii et alles jääb punakaspruun happeline muld. · Kamardumine esineb kuivades ja pooluivades piirkondades, eriti siis kui muld asub lubjakivil. Kuna sademeid väga palju ei ole, siis toimub huumuse akumulatsioon ja tekib väga viljakas muld. · Gleistumine esineb jahedas ja väga niiskes. Kuna need mullad on väga
annaabi.ee 
