Toksilised raskmetallid on Cd, Pb, Hg. Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Ohtlikumad, see tähendab liikuvamad, on raskmetallid happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad ohtlikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Raskmetallid satuvad mulda mullatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Mulla pindala väheneb pöördumatult inimtegevuse tagajärjel. Väärtuslikku viljakat mullamaterjali üritatakse küll teisaldada ja paigutada teise kohta, kuid sellest hoolimata kaetakse järjest suurem osa viljakast põlluharimismaast. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks ka maavarade kaevandamine. Muldade hävimine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Suurte ja võimsate põllumajandusmasinate kasutamine suurendab muldade tallamisprobleemi. Bioloogiline degratsioon avaldub orgaanilise aine (mulla energiaallika) puudulikus
hävitamine. Lähtuvalt degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: · ehitusdegradatsioon · olmedegradatsioon · masindegradatsioon · ebaõigetest agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon (ebapiisav väetamine, mille tulemusena muld vaesub toiteelementidest; pestitsiidide vale kasutamine jne) · looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade ülesharimisel. Muldade erosiooni vältimiseks tuleb eelkõige valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringne (rohumaad). Metsaaladel tuleb vältida lageraiet. Mittesäästev põllumajanduspraktika koos kahjulike looduslike ja muude teguritega suurendavad pinnasekadu
Lähtuvalt degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: · ehitusdegradatsioon · olmedegradatsioon · masindegradatsioon · ebaõigetest agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon (ebapiisav väetamine, mille tulemusena muld vaesub toiteelementidest; pestitsiidide vale kasutamine jne) · looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade ülesharimisel. Muldade erosiooni vältimiseks tuleb eelkõige valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringne (rohumaad). Metsaaladel tuleb vältida lageraiet. Mittesäästev põllumajanduspraktika koos kahjulike looduslike ja muude teguritega suurendavad pinnasekadu
annaabi.ee 
