MULD Muld on maakoore pidevalt uuenev pindmine kiht. Muld on taimede, bakterite, seente ja mullaloomastiku elukeskkond. Mullad on väga mitmekesised, erinevate koostiste ja omadustega. Muld koosneb kivimite murenemisel tekkinud mineraalainetest, taime- ja loomajäänuste kõdunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest ja paljudest mullas olevatest elusorganismidest. MULLA TAHKE OSA Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad.
TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võtab aega 1000 10 000 aastat. MULD on bakterite, seente, taimede ning mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. MULD TAHKE OSA MULLAVESI MULLAÕHK MULLAELUSTIK 1. Mikroskoopilised ORGAANILINE MINERAALNE organismid OSA OSA (mullavees - bakterid, vetikad, ainuraksed, · Huumus · Kivid (rähk,
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine.
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.
Mosaiiksus taimekoosluse osakoosluste (mikrotsönooside, fragmentide) koosesinemine ja ruumiline vaheldumine taimkattes. Nt. moodustavad niidu-, madalsoo- ja metsakoosluse fragmendid puisniite. Viimasel ajal käsitatakse mosaiiksust ka komplekssuse tähenduses. Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Mulla tüseduse määrab maakoore selle kihi sügavus, kuhu ulatuvad elutegevusest ja orgaanilisest ainest johtuvad muutused. Taimede loodud orgaaniline aine ja selle muundumissaadused tekitavad huumuse ning kujundavad mulla. Muldkate mullastik, mingi maa-ala muldade kogum. Mullakaitse meetmed mulla kui loodusvara säilitamiseks, parandamiseks, otstarbekamaks kasutamiseks, taastamiseks ning kaitseks hävitamise, degradatsiooni ja saastamise eest.
km paks, aga ookeani keskahelike all ei ole ta maakoorest paksem. Mandrilise litosfääri paksus on umbes 40–200 km, millest ülemised 30–50 km on maakoor. Maakoore ja vahevöö piiri, milleks on Mohorovičići eralduspind, määrab muutus kivimite keemilises koostises. Muld, maakoore pindmine kobe kiht, biosfääri osa, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel (mullateke). Muld on taimede,bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond; nende elutegevus ja laguained, kõik keskkonnaolud ja inimtegevus (maaparandus, mullaharimine) kujundavad mulda. Mulla tüsedus (maapinnast suurima sügavuseni, kuhu ulatub organismide mõju) küünib mõnest sentimeetrist mitme meetrini. Eristatakse korest (kivid, kruus; osakeste Ø üle 1 mm) ja peenest (liiv, tolm, ibe; Ø alla 1 mm). Mulda liigitatakse tekke, arengu, ehituse, koostise ja omaduste järgi klassideks,
annaabi.ee 
