Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas Üldsisaldus 0,03-0,01%. Väiksem leetunud muldades, suurem karbonaatsetes muldades. Vees lahustuvad P ühendid lähevad kiiresti üle raskesti lahustuvateks. Happelistes Al-raudfosfaat. Neutraalsetes Ca-fosfaat, Ca- vesinikfosfaat. Väljauhtumine mullast tühine, suurem osa läheb ära erosiooniga. 5
Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas Üldsisaldus 0,03-0,01%. Väiksem leetunud muldades, suurem karbonaatsetes muldades. Vees lahustuvad P ühendid lähevad kiiresti üle raskesti lahustuvateks. Happelistes Al-raudfosfaat. Neutraalsetes Ca-fosfaat, Ca-vesinikfosfaat. Väljauhtumine mullast tühine, suurem osa läheb ära erosiooniga. 5
Toiteelemendid- keemilised elemendid, vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks, millest ühtegi pole võimalik asendada C,O,H- mittemineraalsed taimetoiteelemendid N,P,K,Ca,Mg,S,Fe,Mn jt- mineraalsed taimetoiteelemendid Toiteained- ioonid v molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena( looduslikes tingimustes mullalahustes) 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taime toitaineks nim. Ioone v molekul, millena toiteelemendid taime sisenevad. Taime poolt toimub omastamine lahustunud ühenditena- mineraalse toitumise teooria. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelemente v mõni teine miinimumis olev kasvutegur( niiskus, temp). Samas võivad taime kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas 49. Muldade väetistarve.
Mikso-mesohaliinsed (5-18) Mikso-euhaliinsed (18-30) 3. Soolased veed (soolsus suurem kui 30 promilli) Eihaliinsed (30-40) Hüperhaliinsed (rohkem kui 40) Läänemere soolsus on keskm 6-7 promilli. Soolataluvusest lähtudes rühmitatakse organismid soolalembesteks e halofiilseteks ja soolapõlgavateks e halofoobseteks. Halofiilsed jagunevad püsi-ja kõigusoolalisteks organismideks. Mineraalained on tavalistes vetes vähem kui mullalahustes. Soolad satuvad vette taimejäänuste lagundamisel ja koos vooluvetega. Meie looduslikes mageveekogudes limiteerivad biogeenidest planktonivetikate arengut eelkõige fosfori- ja lämmastikuühendid. Kohastumusena mineraalainete, gaaside, valguse vastuvõtuks on kujunenud suur lehepind. Vees lahustunud ainetest on magevetes ülekaalus karbonaadid (Ca-karbonaat), merevees kloriid. Magevetes võib esineda looduslikke orgaanilisi aineid (huumus), ka saastaineid. Ka
annaabi.ee 
