36. Kirjelda madalsood (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). 8 9 37. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Looniidud levivad üldiselt Lääne-Eestis ja saartel lubjakivile õhukesele mullakihile. Palju päikest, kuivus, ajutine liigniiskus. Karjatatakse koduloomi, esimesed põllud rajati looniitudele. Liigirikas. Kaovad kuna ei majandata, metsastatakse, ehitatakse täis. Säilitatakse eemaldades väiksemaid kadakaid, karjatades Puisniit on regulaarselt niidetava rohustikuga hõre looduslik puistu. Näeb välja üsnagi mosaiikne, arvatakse, et tänu suurtele rohusööjatele on tekinud taolised niidud. Või siis tänu
Aphrodite hoolitses Adonise eest ja pani ta korvi, kus ta läks jõgepidi allilma Persephone juurde, kellele ta ka meeldis. Nad läksid lapse pärast kaklema ja tegi saalomonliku otsuse, ehk nad pidid jagama. Adonis hukus metsseajahil. Adonise kultus pärineb 6.saj. Neil oli abieluaspekt, kus kujutati vooditel, aga peamine oli hääleka leina aspekt. Naised leinasid juukseid kitkudes, tuhka raputades ja ulgudes. Istutati Adonise aedu südasuvelä- suurtele potikildudele õhkesele mullakihile istutati pisikesi taimi, mille eest algselt hoolitseti, aga siis jäeti kõrbema. Analoogilise tegelasi nagu Adonis on Aphrodite juures veelgi, aga teised on nagu kaudsed. Kreetal austai Aphroditet kui Pasiphaed(minose naine, kes hullus härja suhtes) ja tal oli tütar Ariadne, kes oli surmne naine. Ariadnel oli õde Phaidra. Adriane pidi abiellua Theseusega, aga suri. Phaidra abiellus hoopis Theseusega. Mõtoloogias esineb ta aphroditeliku tegelasena. Hippolytos oli poeg
pinda. Kui kaevame maasse augu, mille põhi ulatub nullrõhust allapoole, on põhjavee pind nähtav. Sellisesse auku nõrgub vesi ja kui veepind augus enam ei tõuse, on hüdrostaatiline rõhk tasakaalustunud atmosfäärirõhuga. Augus olev veepind näitabki põhjavee sügavust. Kui gravitatsioonivesi on loikudena maapinnal, nimetatakse seda pinnaveeks. Kui gravitatsioonivesi on kogunenud piiratud ulatusega vettpidavale või raskesti vett läbilaskvale mullakihile ülevalpool põhjavee pinda nimetatakse seda ülaveeks. Ülavesi erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. Ta tekib leetunud muldades sageli sisseuhtehorisondile, rasketel savimaadel künnialusele kihile. Gravitatsioonivesi liigub raskusjõu mõjul ülalt alla või mööda kallakut (kui vettpidav kiht asub kaldu), hüdrostaatilise rõhu mõjul võib liikuda ka alt üles (surveline põhjavesi). Sagedasemad liigniiskuse põhjused on: 1) kõrge põhjaveeseis
annaabi.ee 
