Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäestiku küllaltki kõrgesse piirkonda.Rootsi paikneb Fennoskandia kilbil. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Aluskorraks on valdavaks kivimiks tardkivimid nagu graniit,teisena valdav moondekivim nagu gneiss ja lõuna osas vähesel määral ka liivakivi. Rootsis on parasvöötme mullastik. Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad, ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. 4. Riigi arengutase SKT - $41,700 (koht tabelis: 22) (2012 seisuga) Hõivatus põllumajanduses 1,1 % (187) (2008) Hõivatus tööstuses 28,2 % (35) (2008) Hõivatus teeninduses 70,7% (44) (2008) Elektri tarbimine elaniku kohta - 13,961.22 kWh (6) (2009) Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel 81,6 a (16) (2012) Sündimus 10,24 in/1000 el kohta (190) (2012)
põhjas 13 kraadi. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsis on vegetatsiooniperiood pikk lõunaosas. Kohati ulatub see periood seal 240 päevani kuid keskmine on ikkagi väiksem - umbes 180-190 päeva. Rootsis on parasvöötme mullastik. Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad, ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Maaparandus tööd on vajalikud kesk- ja põhjaosas, sest seal on külm ja kuiv kliima. Seega niisutatakse seal maad. Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel perioodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb Rootsis vähe, kuid seda siiski on. Põhjaosas tegeletakse aga vähem põllumajandusega just selle maa kuivuse tõttu. Lõunaosa on
Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis. Aluspõhi ja mullastik Aluskorraks on valdavaks kivimiks tardkivimid nagu graniit,teisena valdav moondekivim nagu gneiss ja lõuna osas vähesel määral ka liivakivi. Rootsis on parasvöötme mullastik.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad,ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Taimkate Lõuna osas rannikuäärses piirkonnas lehtmets,veidi põhja pool on valdavaks segamets ning kesk ja põhja Rootsis täielikult okasmets.Rootsi ja Norra piiriääres tundra. Arengutase 7
Juuni keskmine temperatuur on 18 kraadi ning veebruari keskmine 3 kraadi. Rootsi lõuna osa iseloomustab mereline kliima, jahe suvi ning pehme talv, põhja osas on mandriline kliima külma talve ja sooja suvega. Aastane sademete hulk on 600700 mm aastas. Kõige rohkem vihma sajab suve lõpus. Rootsi asub parasvöötmes. Aastas saadakse ainult üks saak. Vegetatsiooni perioodi pikkus on lõunas 240 päeva aastas ning põhjas alla 120 päeva. Rootsis on parasvöötme mullastik. Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad, ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leetpruunmullad.Oksasmetsa leetmullad on väheviljakad, ranniku äärsed leetmullad on viljakamad. Seega on ranniku äärsetel aladel ka viljakamad mullad. Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel peroodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb Rootsis vähe. Riigi põhjaosas on põllumajandusega tegelemine võimatu mägisuse ja väga kehva temperatuuri pärast,
annaabi.ee 
