cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid.
cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid.
4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne üle 7,2 leelisene Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid.
annaabi.ee 
