Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont (esineb EL all) Bw- metamorfne sisseuhtehorisont (esineb keemine pinnalt või algab 30-60cm ulatuses, rähkmullas, leostunud mullas) Bhs- huumusraua illuviaalne sisseuhtehorisont (pruun, kerge lõimisega muldades, nagu nõrk kivim, Ea horisondi all) C- lähtekivim (kust muld hakkab peale ning silmnähtavat elutegevust ei toimu) R- aluskivim, e paas G- gleihorisont g- gleistunud mulla horisont (g)- gleistumis tunnustega mulla horisont Kaardid mullakaardid väetistarbekaardid külvikorrakaardid aluspõhjakaardid boniteedikaardid Perspektiivboniteet kirjutatakse sulgude sisse. Peale maaparandustöid (lupjamine, kuivendus). Mulla määramine digitaalselt kaardilt: Massiivi nr Mulla nimi (nimed) Kuju, kas on kompaktne või mitte. (Põllu puhul teha harimissuund joonisena, pindala) Kivisus, kas on vaja kive koristada või mitte Lupjamisvajadus (Peab lupjama, et happelised mullad muutuksid aluselisemaks. pH
Topograafilised – sama eelmisega, kuid suuremas mõõtkavas Temaatilised – kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad Kaartide jagunemine kujutava ala suuruse järgi * Maailmakaardid *Mandrite ja ookeanide kaardid * Regioonide kaardid * Riikide kaardid * Kohalikud kaardid * Linna, küla kaardid Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld)
kaardil kujutamiseks vähendatud. Kaaridid jagunenevad sisu poolest üldgeograafilisteks ja temaatilisteks. Üldgeograafilisel kaardil on kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef, asumaad, teed). Üksikasjalikke üldgeograafilisi kaarte nim topograafilisteks. Teematilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlate objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad (kliima kaardid ja mullakaardid). Kaarte saab jaotada ka ülesande järgi: 1) teatmekaardid 2) õppekaardid 3) merekaarid 4) lennukaardid 5) teekaardid 6) turismikaarid. GPS - Globaalne positsioneerimise süsteem. Minimaalselt saab oma asukohta määrata 3-e satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets. GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini)
annaabi.ee 
