kokkupuude oleks maksimaalne, mis aitab kaasa tüü ja põhu lagunemisele. Künnisügavus võiks olla teraviljade puhul maksimaalne. Sügiseste põllutöödega peaks olema valmis saanud oktoobri lõpuks, mida hiljem künda, seda paremini toimib umbrohu tõrje ning põhulagunemine. Teraviljade külviaeg on võimalikult varajasel kevadel, töödega võib alustada kohe, kui muld traktorit kannab ning muld ei kleepu mullaharimisriistade külge, märjale mullale tehtud kahju võib olla ära pikaajaline. Kevadtööd algavad künniga, mis kobestab kogu põllupinna sügavuti ning peab põllu valmis külvieelseteks töödeks. Külvieelne mullaharimine, on oluline, sest see kobestab mulla, tagades hea veevarustuse ja loob sobiliku seemnealuse, samuti viib see väetise mulda ning tõrjub umbrohte. Põllul tehtavate tööde valik oleneb mullastikust ning külvatavast kultuurist. Oluline on see, et kohe peale kündi haritakse
veeldumiseta aurustada. 64. evapotranspiratsioon - hõlmab nii mulla pinnalt aurunud kui ka taimede kaudu transpireerunud vett. 65. transpiratsioon - oleneb lehe ja mulla veepotensiaali gradiendist ning summaarsest takistusest vee liikumisel mullast juurtesse, juurtest ksüleemi ja ksüleemist lehtedesse. 66. konsistents - oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude (raskusjõu, tuule, vee, mullaharimisriistade, taimejuurte) mõju mullale. 67. kahanemispiir - vastav mulla veesisaldus piiritleb tahket ja pooltahket mulda. 68. plastilisuspiir 69. voolavuspiir 70. paisuvus - mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On tingitud kolloid -, ibe - ja saviosakestega seotud veest, mis lõdvendab osakeste või savimineraalide omavaheline seotus. 71. plastilisus - mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju ja säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. 72
Vali harimiseks sobiv riist Külvieelse mullaharimise riista valik oleneb mulla lõimisest, umbrohtumisest, eelviljast, kivisusest jt tingimustest. Katsed on näidanud, et umbrohupuhastel ja vähese kivisusega muldadel on riistade valik avar. Eelistada tuleks põimagregaate, sest nendega saab põllu külvivalmis ühe-kahe harimiskorraga. Enamasti on kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistad. Mulla kobestamine ja peenestamine saavutatakse siin mullaharimisriistade vedamisel mööda põldu. Nende tööorganid liiguvad mullas ainult riista edasiveo kiirusega. Seetõttu on mulla töötlemise ühtlikkus ja sügavus väga erinev. Ühtlasemalt töötlevad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad - freesid ja nurgaäkked. Nende kasutamine sõltub aga muldade kivisusest. Kui teravili järgneb eelviljale, siis peab mullaharimine olema intensiivne, et vähendada eelvilja kahjulikku järelmõju. Sellistel juhtudel tuleks kasutata
annaabi.ee 
