Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................... 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus...................3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.......................................................................................................... 5 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted................................................5 Põllumassiivi metsastamine...........................................................................5 Enamlevinud mulla osatähtsus.......................................................................6 ..........................................
seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Kr – boniteet on 53-58 Ko - boniteet on 55-60 K - boniteet on 50-55 KI - boniteet on 56-61 Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted Kr ja K muldadel peaks tegema kivikoristust, Ko puhul on vaja väetada, sest kui seda ei tehta siis võib esineda toitainetevähesus ja KI mullal peaks kasutama heintaimedega külvikordi, et säilitada huumussisaldust. Põllumassiivi metsastamine
Kog- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Go- segatis, rukis,nisu,kaer, põldhein, teravili keskm., lutsern,mesikas,hernes, söödajuurvili, kartul. M''- Põldhein. K- lutsern, oder, nisu, rukis, kaer,teravili keskm.,mesikas, söödajuurvili. Ko(g)- põldhein, segatis, punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Antud põllumassiivil sobib üldiselt kasvatada põllukultuuridest: põldheina,segatist,nisu,rukist,kaera, sobib ka oder. Leida põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet. Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti . Selle põllumassiivi keskmine boniteet tuli 55 punkti, mis muudab põllumassiivi üle keskmise viljakaks. Klg mulda boniteet tuli 51 punkti, Kog muldade boniteedid tulid 56,59 ja 59 punkti. Go mulla boniteet on 54 punkti ja K mulla boniteet on 61. Kas ja milliseid agromelioratiivseid võtteid oleks sel põllul vajalik rakendada (kuivendus, niisutamine, lupjamine, kivikoristus)?
annaabi.ee 
