Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et mingisuguseid ohte ole karta ja negatiivseid mõjusid ei ole, mais ja soja kasvavad väga reipalt kartmata umbrohutõrjet ega putukaid. Välja on töötatud sellised sordid, mis taluvad umbrohutõrjet ning mida on herbitsiididega kerge töödelda, kartmata kultuuri kahjustumist. On olemas ka kahjurite vastu immuunseid sorte, mis sünteesivad ise mullabakteritest mürki kahjurite hävitamiseks. Samuti üritatakse pidevalt luua haigustele, põuale ja mulla soolsuselt vastupidavaid kultuure. Väga laialdaseks on kujunenud teraviljaaretus erinevate saaduste tarvis. Samas nende muundsortide väljatöötamine on äärmiselt pikaajaline ja kallis protsess. Suurem osa sellest tegevusest on koondunud 6 suurema korporatsiooni kätte, kellel on luba müüa patenteeritud seemnematerjale oma firma märgistusega. Need erinevad tavaseemnetest märgatavalt kallima
Geneetiliselt muundatud põllukultuur Põllumajanduslikesse kultuuridesse on sisestatud mingit kindlat tunnust kandev võõrgeen, mis sisaldab endas lisaks vajalikule omadusele ka antibiootikumile resistentset märgistusgeeni ja geeni talitlust reguleerivat DNA promootorit. [6] Selle alusel on välja töötatud sordid, mis taluvad umbrohutõrjet ning mida on herbitsiididega kerge töödelda, kartmata kultuuri kahjustumist. On olemas ka kahjurite vastu immuunseid sorte, mis sünteesivad ise mullabakteritest mürki kahjurite hävitamiseks. Samuti üritatakse pidevalt luua haigustele, põuale ja mulla soolsuselt vastupidavaid kultuure. Väga laialdaseks on kujunenud teraviljaaretus erinevate saaduste tarvis. Samas nende muundsortide väljatöötamine on äärmiselt pikaajaline ja kallis protsess. Suurem osa sellest tegevusest on koondunud 6 suurema korporatsiooni kätte, kellel on luba müüa patenteeritud seemnematerjale oma firma märgistusega. Need erinevad tavaseemnetest
vahendusel läbi rekombinatsiooni. Lähedalt seotud viirused võivad omavahel vahetada kattevalke. 5. Geneetiliselt homogeenne põld. Seal ei teki ka erinevaid kasvukohti erinevatele putukatele või muudele eluvormidele. 6. Kasutatakse palju glüfosaadil põhinevaid herbitsiide. Glüfosaat aga on väga laia spektriga herbitsiid, mis on inimestele ja loomadele samuti mürgine. Glüfosaadi poolestusaeg on varieerub päevadest aastateni, sõltuvalt pinnasest ja mullabakteritest. 4 Lõpptulemusena võib öelda, et transgeensete taimede kasutamise puhul pole keskkonnaga seotud riskid ja kasud ei universaalsed ega sugugi lõplikult selged. 19. Milliseid transgeenseid taimi tänapäeval eelkõige disainitakse st millise omaduse transgeen taimele annab? Kõige tähtsamad on Bt-toksiin ja herbitsiiditaluvus. 1. Insektitsiidid otse taimes. Parim näide on Bt-toksiin. Väga levinud.
annaabi.ee 
