Kompostimine- kõige tavalisem biokäitlusviis. Koosneb algusest, lõpust ja vahepealsest tervikprotsessist. Kui sa ei vii orgaanilisi jäätmeid prügilasse, siis prügilagaasi tekib vähem; nõrgvett on vähem; prügila järelhooldus on lihtsam; kiireneb lademe stabiliseerumine KOMPOST = KAUP; VÄIKSEM SÕLTUVUS PRÜGIFIRMAST; VEOVÄLP ON PIKEM (VÄHEM JÄÄTMEID PRÜGIVEDAJALE) Kompostimine on aeroobne, selles osalevad bakterid, seened ja teised mullaasukad. Kompostimisel vabanevad vesi, CO2 ja mineraal- ja väetusained. Kompostmassi temperatuur võib tõusta kuni 70 ºC. NÕUDED JÄÄTMETELE (kergelt biolagunevad, C/N (soodsaim 20-30osa C, 1 osa N) suhe peab olema õige, pH tase, ei tohi sisaldada mürke) PROTSESSILE (kompostisegu peab olema poorne, soe ja niiske) Hästi biolagunevad jäätmed- süsivesikud, valgud Halvasti biolagunevad jäätmed- vahad, vaigud, puiduligniin
ärakasutamist. Toiduainetööstusest ja suurköökidest saadakse puhtaid toidujääke, millest saab valmistada loomasööta. Sellised jäägid desinfitseeritakse, kuivatatakse, jahvatatakse ja pakendatakse, lisatakse ka vitamiine. Tarbimisjääkidest sööta toota ei saa. 10 Kompostimine: kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad ( nt vihmaussid). Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, sest neid on olmejäätmetes alati olemas ning nende hulk kasvab soodsates oludes kiiresti. Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Et kompostimine kulgeks normaalselt, on vaja täitsa teatavaid nõudeid.
• Kui sa käitled orgaanilisi jäätmeid ISE, siis: – Kompost meeldib mullale ja taimedele (N, P ja C tagasi mulda!). – Kompost = kaup (kas see võiks olla sinu bisnis?) – Vähem jäätmeid annad prügivedajale – veovälp on pikem – Prügikast/konteiner on puhtam ja ei haise – Jäätmemajandus muutub autonoomsemaks – väiksem sõltuvus prügifirmast, Kompostimise põhitõed Kompostimine on aeroobne! • Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). • Eraldub soojus – temperatuur tõuseb 70 kraadini ja ülegi • Vabanevad vesi, CO2 ja mineraalained (sh väetusained) • Bakterite tegevus algab kompostis ise, nende hulk kasvab kiiresti. • Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. • Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Nõuded jäätmete kohta
tõvestavad organismid. Vältida haisu, vähendada mahtu ning vähendada metaanitekke ohtu. Reoveesetet stabiliseeritakse mitmel moel: o Aeroobne stabiliseerimine vedelat setet õhustatakse 15 ööpäeva 15 kraadi juures kuni orgaanilised ained hapenduvad. Hapnikukulu 1,5-2 kg O2/kg BHT o Kompostimine orgaanilise aine aeroobse lagunemise protsess, milles osalevad bakteri, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku, seetõttu tuleb sette hulka segada koredat, poorsust suurendavat nn tugiainet: hakkpuitu, saepuru, põhku jms. Hooldatud kompost soojeneb ja temp püsib 50-60 kraadi vahemikus pikemat aega. Kui temp üle 55 kraadi, siis hukkub enamik tõvestavatest organismidest ja taimehaiguste põhjustajaist.
annaabi.ee 
