Olen kuulnud ka sellest, et eestlased lähevad vabatahtlikena aafriklasi harima. Teiseks ohuks on kliima muutumine. Üks võimalus on, et maa toimetab ise muutusega või teine võimalus, et süsihappegaasi kontsentratsiooni suureneb atmosfääris. Eestis inimese kohta toodetav süsihappegaasi hulk on väga suur ca 11 tonni inimese kohta aastas. Maa keskmine temperatuur on tõusnud 100 000 aasta jooksul 6 kraadi. Toimub ka kõrbestumine. Kõrbed laienevad: viljakad alad muutuvad kõrbeks ja mullaalad kaovad. Sademete hulk suureneb, tekivad veetulvad ja suureneb taimehaiguste levik. Toidu ja vee kättesaadavus halveneb. Riigid üritavad probleeme lahendada. On sõlmitud rahvusvaheline Kyoto protokoll, mis nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. See on esimene samm võistluses ülemaailmse soojenemisega. Ka meie ise saame kõike seda ära hoida, olles teadlikud, mida me valesti teeme ning see siis ära hoida. Inimkonda ohustab ka terrorism
Andmestik on saadaval kolmes vektor failiformaadis: · MapInfo TAB · ESRI Shape · MicroStation DGN+MS Access MDB Joonis 4. DGN-kaardi näide (http://geoportaal.maaamet...). Eesti mullakaart ja mullaandmebaas on saadaval kolmes erinevas vektorformaadis. Algselt valminud 1:10 000 mõõtkavas digitaalkaardina DGN formaadis, hiljem konverteeritud Mapinfo ja ESRI Shape formaati. Andmestik on "lõigatud" põhikaardi lehtede piiridega - samade atribuutidega mullaalad on erinevate kaardilehtede piiridel kokku liitmata. Seda eelkõige seetõttu, et oleks lihtsamini võimalik andmeid kaardilehtede kaupa levitada ja päringutega kindla kaardilehe mullaalasid eristada. 8 Mullastiku kaart koostati Maa-ameti tellimusel vahemikus juuli 1997-märts 2001. Kaardi digitaliseeris OÜ E.O.Map Lõuna ja kaardid koostas OÜ "Agrimento". Kaardi koostamise
suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. 15 Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektorformaadis: · MicroStation · MapInfo · Arcview Microstation, Mapinfo ja ArcView formaadis olevad mullaandmed on "lõigatud" põhikaardi lehtede piiridega - samade atribuutidega mullaalad on erinevate kaardilehtede piiridel kokku liitmata. Seda eelkõige selle tarvis, et oleks lihtsamini võimalik andmeid kaardilehtede kaupa levitada ja ka päringutega kindla kaardilehe mullaalasid eristada. MicroStation dgn formaadis pole digitaalkaart ja andmebaas otseselt seotud. Oracle andmebaasis ning ka Mapinfo ja ArcView formaatides on nii ruumi- kui tärkandmed (tabelandmed) koos, st mullaalade ruumiandmed ja mullaalasid iseloomustavad atribuutandmed
annaabi.ee 
