Juba sellest oli küllalt, kui kuuvalgel ööl viidi keskmise masti kanna alla märahobuse saba ja laka jõhve. Pahasoovija pidi iga jõhvi keskele sõlme tegema ning valvama, et neile ei langeks kuuvalgust. Sellise teo tagajärjel pidi ehitatavast tulema üks igati õnnetu ja halvasti sõitev laev. Kasuks tuli see, kui ehituse juures oli paarisarv ühe-eesnimelisi ehitusmehi. Pärast kiilu mahapanemist pandi paika kaared ja see järel muljuti kohale plangud. Enne kohalepanekut arutati planke 2 – 3 tundi arutuskastis. Valitud laudadest tehti tekk. Naadid triiviti tõrvanööriga ja valati pealt pigi täis. Kui laeva kere oli valmis, lasti see vette. Põhjarannikul, kus meri läks järsku sügavaks, tehti seda kevadel või suvel vabasse vette. Lauskrannikul aga veeti laev vette varakevadel, kui jää veel kandis. Laeva vettelaskmine oli suursündmus ja toimus talgute korras. Kokku tuli mitusada
peitusid O'Hare ja paljude teistega ameerika veoauto kasti - nad viidi lennukitel Prantsusmaale ja seejärel koju, võttis siis endale ilusa naine kellega sai lapsed, kes nüüdseks juba täiskasvanud - omab koera kelle nimi on Sandy ja kellega õhtuti jutustab - enne II MS käis Chicago ülikoolis, õppis antropoloogiat, samal ajal töötas ka politseireporterina - kirjutas loo mehest, kes liftis jäi sõrmusega ukse vahele kinni ja muljuti surnuks, kui Yonsonilt küsiti vaatepildi kohta vastas ta, et on sõjas näinud palju hullemat - oma esimese kodu lõi NY osariiki, sõbrad olid tal ajutiselt töö juurest, kus kõige suuremad sõjavihkajad olid ikka need, kes ise sõjas olnud olid - Yonson palus staabilt andmeid Dresdeni rünnaku kohta, kuid sai eitava vastuse, sest info olevat ikka veel salajane - kui läsks O'Harele külla, võttis kaasa ka oma tütre Nanny ja tema sõbranna, külla saabudes
NIME OMISTAMINE. Lava sõiduomadused olenesid meistri oskustest ja kogemusest. -Ehituskunsti hoiti saladuses (anti edasi isalt pojale) -Vanad meistrid käisid kogemusi hankimas suurlinnade sadamais, kus liikus palju välislaevu. -Uskumustest seoses laevaehitusega. -Laeva emapuu ehk kiil pandi maha kaldal kõige sobivamasse paika. See koht pidi olema natukene merepoole kaldu ja kalda ligidal. -Pärast kiilu mahapanemist pandi paika kaared ja seejärel muljuti kohale plangud. Enne kohalepanekut aurutati planke 2-3 tundi aurukastis Valitud laudadest tehti tekk. -Naadid triiviti tõrvanööriga ja valati pealt pigi täis. Kui laev oli valmis ,lasti ta vette. Põhjarannikul, kus meri läks järsku sügavaks tehti seda kevadel või suvel Lausrannikul aga veeti laev varakevadel, kui jää veel kandis vette. -Laeva vettelaskmine oli suursündmus (pidu,toit,) -Vettelaskmiseks oli kiilu alla kinnitatud valekiil ja kimmingu alla ehitatud kelk. Need
annaabi.ee 
