H := z S = 128 mm (1, lk 60) 8) Mutri välisläbimõõdu leidmine tõmbetugevuse tingimusest b := 180MPa tõmbetugevus n := 2.5 varutegur b t := = 72 MPa n 4P 2 D := + d 0 = 60.8 mm t (1, lk 60) 9) Mutri ääriku läbimõõdu leian muljumistugevusest, m = 7 MPa 4P 2 D1 := + D = 126.8 mm m (1, lk 61) Võtan läbimõõduks D1 := 128mm 10) Leian mutri ääriku kõrguse h lõike tugevustingimusest := 0.15 b = 27 MPa Lubatud lõikepinge malmile P h := = 13.175 mm (1, lk 61) D Võtan ääriku kõrguseks h := 14mm
II 080387 10. Leiame mutri välisläbimõõdu D tõmbetugevuse tingimusest: b 180 t = = = 72MPa t := 72MPa n 2.5 4 P 2 D := + do = 16.865 mm t Võtame Dmut := 20mm 11. Võtame [m] = 7 MPa, leiame mutri ääriku läbimõõdu muljumistugevusest: 4 P 2 D1 := + Dmut = 36.186 mm m Võtame D1.1 := 37mm 12. Leiame mutri ääriku kõrguse h lõiketugevuse tingimusest. Lubatud lõikepinge malmile on = 0.15 b kus b = 160MPa , seega = 0.15 160 = 24MPa := 24MPa P siit h := = 3.316 mm Dmut Võtame häk := 4mm 13. Spindli pööramiseks vajalik moment leitakse valemiga: f := 0.15 d := do
marmorjat liha. LIHA MAITSE JA LÕHNA KÕRVALEKALLE: • Kuldilõhn on omane kastreerimata suguküpsete isaste sigade lihale, see meenutab uriinilõhna. Kuldilõhn hakkab ilmnema suguküpsuse saabudes ja tugevneb vananemisega. • Kalalõhn tekib lihale, kui tapaeelsel perioodil söödetakse kalajahu või kalajäätmeid sigadele. LIHA ÕRNUS • Liha õrnus on kompleksnäitaja, mis liha söömise korral oleneb liha lõike-, rebimis-, muljumistugevusest, liha mahlasusest jne. • Liha õrnus on otseselt seotud sidekoesisaldusega, olenedes täpsemalt öeldes - kolme valgugrupi: sidekoe- (kollageen, elastiin, retikuliin), müofibrilli- (aktiin, müosiin ja tropomüosiin) ja sarkoplasmavalkude (müoglobiin jt.) vahekorrast. LIHASKOE TUIMUS • Vastupidine näitaja õrnusele, kui liha on tuim, siis tema õrnus on madal. • Liha tuimuse iseloomustamiseks kasutatakse enamasti lõiketugevust.
marmorjat liha. Liha maitse ja lõhna kõrvalekalletest on olulisemad kuldilõhn ja kala maitse. Kuldilõhn on omane kastreerimata suguküpsete isaste sigade lihale, see meenutab uriinilõhna. Kuldilõhn hakkab ilmnema suguküpsuse saabudes ja tugevneb vananemisega. Kuldilõhn on tingitud põhiliselt skatooli- ja androstenoonisisaldusest lihas. Liha õrnus on üks olulisemaid sensoorseid näitajaid. Liha õrnus on kompleksnäitaja, mis liha söömise korral oleneb liha lõike-, rebimis-, muljumistugevusest, liha mahlasusest jne. Liha õrnus on otseselt seotud sidekoesisaldusega, olenedes täpsemalt öeldes - kolme valgugrupi: sidekoe- (kollageen, elastiin, retikuliin), müofibrilli- (aktiin, müosiin ja tropomüosiin) ja sarkoplasmavalkude (müoglobiin jt.) vahekorrast. Lihaskoe tuimus on vastupidine näitaja õrnusele, kui liha on tuim, siis tema õrnus on madal. Liha tuimuse iseloomustamiseks kasutatakse enamasti lõiketugevust. Tehnoloogilised näitajad
annaabi.ee 
