b = 16 mm 0,016 m; h = 10 mm 0,010 m; t1 = 6 mm 0,006 m; t2 = 4,3 mm 0,0043 m. 2. Arvutused: Liistu pikkus l lv (5...10) = 80 (5...10) = 75...70 mm Valime l = 73 mm 0,073 m Muljumispinge: 2M 2620 c= = =42 MPa d ( h-t 1 )(l 1-b) 0,055 ( 0,010-0,0006 )(0,073-0,016) , mis on < []c = 100 MPa Liistu materjaliks on teras C45E (Rp0,2 = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Lubatav muljumispinget []c = 100 MPa terasrummu ja rahuliku koormuse korral. Tugevustingimus on rahuldatud ja viime läbi kontroll lõikele. 2M 2620 = = =12 MPa 2 db(l 1-b) 20,0550,016 (0,073-0,016)
DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktpinnal tekkiva muljumispinge väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget! 2. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 2.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment Wo [m3] 2.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust?
Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 1.Algandmed Rummu materjal ja koormuse iseloom: - Teras, vahelduv koormus Liistu, võlli ja rummu materjal : - C55E (Y = 450 MPa, U = 850 MPa) Lubatav muljumispinge: - []C = 150 MPa Vahelduv koormus, seega vähendan lubtavat muljumispinget 25%: - []C = 150 150 * 0,25 = 112.5 MPa Koormus: - M = 600 Nm Võlli läbimõõt - d1 = 30 mm Rummu laius - lv = 70 mm Joonis TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2. Liistliite tolerantsid DIN 6885 tabelist saadud andmed, valitud võlli läbimõõdu d1 = 30 mm järgi ning võttes istu tüübi TAVAistuks. (prismaliist) Võll w = 10 mm (N9)
4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F -ühe kontaktiala (arvestuslik) koormus, [N]; 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna ohtlik punkt (punktid)?*** 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget 4.14. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktipinnal tekkiva muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge! = kontaktis olevate materjalide lubatavatest muljumispingetest vähim 4.16. Määratlege tugevuse seisukohast kvaliteetne neetliide! = liide on võrdtugev lõikele, muljumisele ja pikkele ehk Iga üksiku needi kõik tugevustingimused peavad olema samaaegselt täidetud 4.17. Miks on neetliite tugevusarvutuses tähtis neediava läbimõõt (mitte needi oma)? Neetimisel neet täidab neediava 4.18
Tugevusarvutused muljumisele tuleb teha siis, kui koormus mõjub läbi suhteliselt väikese kontaktpinna (esineb pinnakahjustuste oht) ning Saint-Venant'i printsiip ei kehti. Tugevustingimus muljumisel: Koormamisel kontaktipinnal tekkiva C [ ]C muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget kus: []C lubatav muljumispinge (sõltub materjalide survetugevusest ja varutegurist), [Pa]. 4.4.1. Liigendi sõrm. Näide 4.4.1.1. Sõrme tugevusarvutus lõikele Sõrmliigend (Joon. 4.10) ühendab sharniirselt viit lüli, mis kõik töötavad tõmbele: · liigendi sõrm töötab lõikele ning peab rahuldadma tugevustingimust: [ ] ;
Tugevusarvutused muljumisele tuleb teha siis, kui koormus mõjub läbi suhteliselt väikese kontaktpinna (esineb pinnakahjustuste oht) ning Saint-Venant'i printsiip ei kehti. Tugevustingimus muljumisel: Koormamisel kontaktipinnal tekkiva C [ ]C muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget kus: []C lubatav muljumispinge (sõltub materjalide survetugevusest ja varutegurist), [Pa]. 4.4.1. Liigendi sõrm. Näide 4.4.1.1. Sõrme tugevusarvutus lõikele Sõrmliigend (Joon. 4.10) ühendab sharniirselt viit lüli, mis kõik töötavad tõmbele: · liigendi sõrm töötab lõikele ning peab rahuldadma tugevustingimust: [ ] ;
vahel. Hambumisnurgaga 30 evolvent-hammasliited on tehnoloogilisemad ja tugevamad. Neid kasutatakse suurte pöördemomentide ülekandmiseks. Tsentreeritakse välisläbimõõdu või külgpindade järgi. Kolmnurkseid hammasliiteid kasutatakse tavaliselt liikumatutes ühendustes. Tsentreeritakse ainult külgpindade järgi. 13.4.2. Hammasliidete tugevusarvutus Töökindluse kriteeriumideks on tööpindade vastupanu muljumisele ja kulumisele. Muljumispinget leitakse valemiga 2T C C z l d k h kus T – ülekantav pöördemoment; z – hammaste arv; l – liite pikkus Dd dk – liite keskläbimõõt, d k ; 2 Dd
annaabi.ee 
