(silindriliste kontaktpindade) kaudu: · detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind F F
(silindriliste kontaktpindade) kaudu: · detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind F F
1.2. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! Lõikepiirkonnas tekivad nihkedeformatsioonid ja kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele!
varda telg sirgeks; *lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. 4.7. Kus paikneb liites lõikele töötava varda lõikepinna ohtlik punkt (punktid)? Kahe lõikele töötava pinna vahel 4.8. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? -kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga detail? muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Lihtsustuses: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F -ühe kontaktiala (arvestuslik) koormus, [N]; 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna ohtlik punkt (punktid)?*** 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget 4.14
Neetide tugevus lõikele tagatud Neetide lubatud muljumispinge vastavalt juhendile: Kontrollin nurkterase tugevust: Järelikult on neediavad nõrgestanud nurkterast üle lubatud piiri, tuleb valida uus nurkteras. Valin Ruukki kataloogist uue nurkterase. Sobilikuks osutub 75x75x10, mille ristlõikepindala on 14,1 cm2. Uue nurkterase telje asukoht: Needirea asukoht: Kui neetide tugevus muljumisele on tagatud, on tarindi tugevus muljumisele tagatud Neetide tinglik muljumispind kontaktis nurkterastega. Kontrollin nurkteraste ja neetide tugevust muljumisele: Neetide tegelik muljumispinge: Tarindi tugevus muljumisele tagatud. Arvutan vahelehe vähim võimalik paksus tugevustingmusest needi ja vahelehe muljumisele Tugevustingimus muljumisele: Valin Ruukki kataloogist sobiva ristkülikristlõikega vahelehe tooriku ja kontrollin vahelehe tugevust tõmbele äärmist neeti läbivas ristlõikes
ohustab detaili muljumisega, siis arvutust nimetatakse ka muljumisarvutuseks. F C C F F tegelik tinglik muljumispind muljumispind 44 d Tegelik muljumispind AC . 2 Tinglik muljumispind AC d . Muljumisarvutusel jagatakse vardale mõjuv põikjõud tingliku muljumispinnaga ehk tegeliku muljumispinda projektsiooniga varda normaaltasandile.
annaabi.ee 
