« Kuum Suveõhtu » « Keskpäev» 3 2. Jaan Punga maalitud linnavaade ... Käsitleb peaaegu eranditult kunstniku armastatud kodulinna Tartut. See juba mitmeid aastaid Jaan Punga meeli köitnud ja piltidele ainest pakkunud teema on nüüdseks vormunud terviklikuks näitusekomplektiks, ülemlauluks Emajõe Ateenale. Jaan Punga maalitud linnavaade ei ole eesti kunstis tavapärane impressionistlik muljepilt ega ka fotorealistlik juhuslik fragment linnaruumist. Jaan Punga linnavaade on kõike muud kui üheselt mõistetav tegelikkuse dokumentatsioon. Kuigi kõik kohad on äratuntavad, on neis pildiruumi haaratuna peidetud sügavusi, seletamatut salapära. Igavikulisus, mis on ladestunud arhitektuuris, näib olevat Punga piltide peateemasid. Ka ühiskonnakriitika jääb autorile kaugeks - Punga tegeleb oma lõuenditel kestvamate asjadega kui seda on tänase päeva sotsiaalsed probleemid
tundeline, kui seal on sama mida oled teemaarenduses juba kirjutanud. Lõppsõna eesmärk: tuua esile teksti tuum, põhiidee, esitada oma hinnang, teravdada tähelepanu kellegi või millegi suhtes. Arutlemise viis põhilist võtet: 1. Analüüsimine. (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside liigendamine osadeks) Andmeid ei tohi valida, tuleb anda edasi konkreetne protsessi ehitus, mitte muljepilt. 2. Illustreerimine. (näite võib olla tõsiasi, või väljamõeldis- parandaja ju ei tea, kes sa oled ja kas see on tõsi) Need muudavad teksti huvitavamaks. Hea näide on lugejale selge, ilma lisaseletusteta. 3. Defineerimine. (saab avada loogiliselt ökonoomselt ja täpselt mõistete sisu) Defineeritakse üldisi nähtusi ja abstrakseid mõisteid. Hea definitsioon ei ole liiga kitsas, ega liiga lai ja sellel on tekstis kindel ülesanne täita
Arutlus Arutlemine on üks teksti arendustüüpe. Arutlust toetavad kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemine Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet. 1. Analüüsimine analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised suhted. Analüüsiga esitatakse mingi nähtuse või protsessi sisemine ehitus, olemus, mitte selle muljepilt. 2. Illustreerimine näiteid on vaja arutlemisel selleks, et iseloomustada üldist läbi üksiku. Näide peab konkretiseerima väidet või nähtust, mille juurde ta kuulub. Arutluses ei tohi näidetega liialdada, neid peab olema just nii palju, kui läheb vaja probleemi mõistmiseks. 3. Defineerimine definitsiooniga saab avada loogiliselt ja täpselt mõiste sisu. Definitsioon peab alati sisaldama määratlemiseks vajaliku tunnuste hulga ja
Arutlus Arutlemine on üks teksti arendustüüpe. Arutlust toetavad kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemine Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet: 1.Analüüsimine analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised suhted. Analüüsiga esitatakse mingi nähtuse või protsessi sisemine ehitus, olemus, mitte selle muljepilt. 2.Illustreerimine näiteid on vaja arutlemisel selleks, et iseloomustada üldist läbi üksiku. Näide peab konkretiseerima väidet või nähtust, mille juurde ta kuulub. Arutluses ei tohi näidetega liialdada, neid peab olema just nii palju, kui läheb vaja probleemi mõistmiseks. 3.Defineerimine definitsiooniga saab avada loogiliselt ja täpselt mõiste sisu. Definitsioon peab alati sisaldama määratlemiseks vajaliku tunnuste hulga ja
annaabi.ee 
