4 Tehnilise arsenali omandamine ja allutamine isikupärasele väljenduslaadile kulges tal sügavtrükis visamalt. Sellised tööd nagu ,,Daam kohvikus" (1922) või ,,Jakori kõrtsis Tartus" (1922) äratavad tähelepanu ekspressionistlikus kunstis armastatud süzee poolest. Kõrts pakkus rikkalikku ainet kõlbelise ja sotsiaalse allakäigu jälgimiseks. Viiralti eredamad selleteemalised tööd sünnivad Dresdeni-muljeist. 1922. aasta märtsis saadeti Viiralt ,,Pallase" stipendiaadina Dresdenisse, täiendama end sealses Kujutava Kunsti Akadeemias skulptuuri alal professor Selmar Werneri meisterateljees. Professor oli tema tööga väga rahul. Paralleelselt skulptuuriga tegeleb Viiralt seal intensiivselt joonistamise ja estampgraafikaga. Kuna Dresdeni-aegseid skulptuure pole säilinud, piirdub teadmine sellest perioodist graafikaga. Silmatorkavalt tugevneb tema töödes
viisiridades avaldatud sügav eluliste nähete üldistamine süvendas Mart Saare huvi vana rahvamuusika vastu. Hüpassaares jälgis Saar sarvemängijate Jüri Kuldkepi ja Jaan Parbo 11 kaugusest kostvaid sarvehelisid. Sügavasti inspireeris teda Parbo mäng hilisõhtuil: helid kajasid üllalt üle metsa ja innustunult kuulav Saar tundis, "kuidas mets saadab sarvepilli mängu". Rahvaviiside korjamisel saadud muljeist kirjutab Saar: "Vanade Eesti laulude asemele on kas Eesti sõnadega saksa laulud asunud, mida enamasti noored inimesed laulavad ehk nad laulavad saksa viiside mõjul sünnitatud Eesti laulusid, koguni vähe aga Eesti laadilisi viisisid, viimaseid sõimatakse sagedasti sandi viisideks, sest neid tõesti kerjuste ja vaesete inimeste suust kuuldub." Ta lisab ühtlasi, et "tants on oma eesõiguse ära andnud Saksa polkadele, valtsidele, Poola marsurkadele jne
,,Onukese unenägu" ja ,,Stepantsikovo küla ja tema asukad". 59. aastast algas D loomingu hilisem periood. Vene lihtrahvas ei suhtunud aristokraatidesse just positiivselt. D arvas, et inimene on sündides oma loomuselt hea. D teadvuses kujuneb välja ettekujutus eetilisest normist. Eetilise ideaali kandja oli alati lihtrahvas (vn k narod). 1863. külastab D esmakordselt Lääne-Euroopat (Sm, Im, Pr). Ta kirjutas olukirjelduste tsükli ,,Talviseid märkmeid suviseist muljeist". D vastandab Vm Lääne-Euroopale. Külastades Pariisi, Londonit, Sm, D püüab seostada elu Lääne-Euroopas Pr revi tulemustega. Ta tuleb järeldusele, et Pr rev viis selleni, et Euroopa tähtsamate riikide elus on kesksele kohale tõusnud indiviid, isiksus. Isiksus on igal pool esimesel kohal. Võrdsuse ja vendluse idee on kunstlik, armastust inimese vastu tegelikult ei ole. Eneseohverdus seda kohtab tema romaanides. Ta
annaabi.ee 
