Lugesin Lydia Koidula poolt kirjutatud raamatut ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola,,. Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel teisigi kosilasi, kes kõik Maiet tahavad, sest ta olevat oma küla kõige ilusam neiu. Maie ja Märt üritavad välja mõelda varianti kuidas kokku saada ja Ennust lahti saaks. Lõpuks laheneb kõik hästi, kuna Märt on tark ja talle tuli ideaalne idee. Ta oli nõus tangu ostma, mis Mäeotsa Peetrile väga meeldis. Lõpuks ta leebus ja lubas Maie Märdile. Enn aga
"ees", sehen ~ sihen "sees", mahan "maas", suhun "suus", pähen "peas". · Väga omased on mulgi murdele e-tunnuselised tugevaastmelised mitmuse vormid, nagu jalgel "jalgadel" laudest "laudadest", lehtel "lehtedel". Sõnamoodustus Mulgi murdes on produktiivsed (loovad) mitmed mujal vähelevinud sõnatuletusmallid. Nii esineb a-, ä- tüvelistest kahesilbilistest verbidest tuletatud k- liitelisi deverbaale, nt annak "väike and", nüssäk "lüps", testak "pärm". Ka on Mulgile iseloomulikud ve-sufiksilised omadussõnad mõnede *eta-adjektiivide vastena, nt libeve "libe", pudeve "pude", sileve "sile". Mulgi murdekeele viis murrakut: Helme, Karksi, Halliste, Paistu ja Tarvastu
Mulk ei taha iial olla naabrist kehvem, naabri parem seisund tekitab temas kadedust. Mulk on esialgu üsna umbusaldav. Ta ei lähene võõrale kergesti ja võõrast ei võta omaks nii pea. Legendi järgi peab sissetulnu mulgi staatuse saamiseks vähemalt kümme aastat Mulgimaal elama. Kas siis teda omaks võetakse, oleneb tulijast endast, sellest, kuidas oskab ta mulgiga läbi saada ja kombestikuga kohaneda. Samas hoolimata kõigist negatiivsetest iseloomuomadustest, mis mulgile külge on poogitud, ei vaadata talle kunagi ülevalt alla, vaid ikka lugupidavalt, tuues esile tema kavalust ja nutikust. Seda on oma näidendites välja toonud ka August Kitzberg. 5.2. Rahvakombed ja pärimused Tõenäoliselt kõige rohkem on Mulgimaal säilinud muistendeid ja legende vanapaganast (kuradist). Just Mulgimaad ja mulke võib pidada ka sandimängimise / jooksmise traditsiooni algatajaks
Ma ei ütleks veel tegelik võim midagi, – aga – – Oh, et ma nii rumal olin seda majas Anne 29 Aluste talu käest ära andma nende kätte! Seda käes ma ei anna elades neile andeks! Nüüd istuvad oma viga - aga mulgid minu vanas kotuses, ja mina näeksin, et vihkab mulke nad Siberimaal oleksid; nüüd anna veel oma laps ühele mulgile! Kui ma ometi Ennu kätte küüditamine saaksin, see teaks ehk nõu. (Üle ukse.) Jüts, ae! -12- Peeter. Jüts. Enn (parsil) JÜTS: Mis sa tahad, taat? PEETER: Üles kasi, parsile, ja too mu must vammus maha, ma lähen Erastule! JÜTS: Küll ikka, taat! (Sõbralikult.) Taat, kuule, kas Männiku Märt võtab meie Maie ära? PEETER (torisedes): Mis see sinu ninasse puutub? Katsu, et sa kassi saba alla saad! Hakkab sinul ka tarkus üle keema? Ninatark
annaabi.ee 
