Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld
tsüklitega. Maa biosfäär on terviklik ökosüsteem, avasüsteem, mis sisaldab küberneetilisi alamsüsteeme. Biosfäär laiemas tähenduses on kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkond), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Biosfääri arengu kõrgeim aste on noosfäär mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biosfääri oluline omadus on produktiivsus e. võime toota orgaanilist ainet. Elu aluseks on roheliste taimede võime luua päikesevalguse toel anorgaanilisest ainest orgaanilist. Taimede elutegevus rikastab õhkkonda hapnikuga ja veekeskkonda orgaaniliste setetega
Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa tuum vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m
Biosfäär, noosfäär Biosfäär (kr. sphaira kera) 1. Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 2. Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri (vesikond), pedosfääri (muldkond) ning litosfääri (kivimitest koosnev maakoor) pindmised ja atmosfääri (õhkkond) alumised kihid. Biosfääri osi seovad omavahel biogeokeemilised aine ja energia migratsiooni tsüklid. Biosfääri a) ülemine piir troposfääri osooniekraan (2025 km; 2535 km), b) alumine piir 16 (810) km sügavusel litosfääris, meres 11 km. Biosfäär sisaldab 10131015 tonni elusainet. Elusaine bioproduktsioon on 2,32x1011 tonni aastas, seega on
annaabi.ee 
