kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Lubjakivi lubja tootmiseks, tsemenditööstu- ses, suhkrutööstuses, paberitööstuses,ehi- tus- ja viimistluskivide ning killustiku, valmistamiseks. MERGEL Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim. Savikas lubjakivi, mida liiga suure savisisalduse tõttu enam lubjakiviks ei peeta Mergel on pehme muldjas, enamasti hallikat või sinakat värvi kivim. Savisisaldus on reeglina 35% kuni 65% Järvelise või merelise tekkega savi- ja lubimuda kivistumise produkt Merglit kasutatakse näiteks kaltsiumivaeste muldade lupjamiseks. MARMOR Marmor on laialt levinud moondekivim Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist. Keemiline valem on CaCO3 Marmorite värvus on väga varieeruv
liitumisvõime, siis mineraal lõheneb läikiva pinnaga plaadikesteks. Lõhenevuspinnad on enamasti paralleelsed kristallitahkudega, vastavalt sellele, kui täiuslikult mineraal lõheneb, on lõhenevus: ¤ülitäiuslik ¤täiuslik ¤keskmine ¤ebatäiuslik Murdepind. Kui mineraalil lõhenevus puudub või kui välisjõud mõjub sellises suunas, et mineraal ei saa lõheneda, siis ta murdub ja tekib murdepind. Murdepinna kujud: karpjas, muldjas, teraline, astmeline, haakjas, pinnuline. Erikaal sõltub m-de keem. koostisest. Kõvadus. Kristallide ja m-de kõvaduseks nim. nende poolt võõrs keha sissetungimisele avaldatavat vastupanu. Mineraalide kirjeldamine Anorgaanilised mineraalid I rühmkond. Ehedad elemendid. Ehedas olekus on maakoores avastatud umbes 30 elementi, peamiselt metallid. Nende kaaluline osatähtsus on väga väike. Sellesse rühma kuuluvad kõik väärisgaasid, erirühma mood. väärismetallid. Väävel S
.teemant(10) Mikrokõvadus(kg/mm2) Mineraalide taotavus, rabedus omadus alluda plastilistele deformatsioonidele. Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 4 Mineraalide lõhenevus omadus välisel jõul laguneda tasaste pindadega piiritletud kildudeks. Ülitäiuslik, täiuslik, selge, ebaselge, puudub. Mineraalide murre. Kristallis-ebatasane, karpjas, astmeline. Agregaadis-pinnuline, haakjas, teraline, muldjas. Maateaduste alused I (15.sept) puudu Maateaduste alused I (18.sept) Magmakivimid Liigitamine ränisisalduse ja üldise mineraalse aine sisalduse järgi. Samuti ka terade suuruse. Ränisisalduse järgi ka happelisteks, aluselisteks, ultraaluselisteks. Ränirikkad happelised. Tänapäeval on ultraaluselised laavad väga harvad. Nende moodustamiseks puudub piisavalt kõrgeid temperatuure. Ultraaluselised kivimid (SiO2 30-45%) tumerohelised. Esineb serpentiinistumist (asbestisooned)
b) Mineraali kristalli kuju. c) Mineraali pulbri (kriipsu) värvus d) Mineraalide läbipaistvus. Läbipaistvad, läbikumavad, läbipaistmatud. Islandi paos esineb valguse kaksikmurdumise efekt. e) Läige f) Mineraali kõvadus g) Mineraalide taotavus, rabedus h) Mineraalide lõhenevus. Tüübid: ülitäiuslik, täiuslik, selge, ebaselge, puudub. i) Mineraalide murre: kristallis-ebatasane, karpjas, astmeline. Agregaadis pinnuline, haakjas, teraline, muldjas. j) Tihedust k) Muud omadused: magnetilisus, lõhn, maitse, reageerimine hapetega 44. Mineraalide haabitus e. väliskuju. Mineraalide sümmeetria ning süngoonia ja süngoonia klassid. Esinemisvorm e väliskuju e haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp. Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad. Mineraalide kujul 47 lihtvormi (ühesugustest tasapindadest koosnevat detaili) ja lõpmatult kombinatsioone (nt kuup tetraeedriga, prisma ja
annaabi.ee 
