-mais, lina · fosforväetiste efektiivsus oleneb fosforväetiste liigist, kultuurist kui ka mullaomadustest kaaliväetised · toodetakse toorsooladest · jaotatakse - kloriidsed - sulfaatsed · kaaliumkloriid(KCl) 50%K - ei sobi klooritundlikele kultuuridele - kartul liblikõielised kaaliumsulfaat (K2SO4) · suureneb auhkrusisaldus - paraneb talvekindlus, põuakindlus · I aastal kasutatakse ära 50-60% muldaviidud kaaliumist (kokku ~70%) KOMPLEKSVÄETISED · sisaldavad mitut toitelementi · sisaldavad vähem ballastainet · toitainete ühtlane jaotus põllulu · väetissegud: - saadakse lihtväetiste segamisel - enamasti töödeldud tolmamist jms vähendavate ainetega Happeliste muldade lupjamine Kujuneb mulla lahuse ja tahke osa reaktsiooni alusel - mulla lähtekivim - happelised ühendid mullas - väetamine
isegi 150...600 mg kg-1) ning samuti väga kitsa Ca/Mg suhte tõttu võib liialt suur Mg-annus muuta Ca/Mg suhte taimedele veelgi ebasoodsamaks. Lubjates Ca-vaeseid muldi liialt suure Mg-sisaldusega lubiväetistega, paraneb küll taimede jaoks mullareaktsioon, kuid aheneb Ca/Mg suhe, mis omakorda halvendab toiteelementide omastamist taimede poolt ja kahaneb lubiväetiste mõjul saadav põllukultuuride enamsaak. Suures koguses muldaviidud Mg jääb Ca/Mg suhet mõjutama pikaks ajaks ja seepärast tulebki seda eelnevalt arvestada muldade lupjamisel. Talu põllud on enamasti neutraalsed või siis nõrgalt happelised. Põllud, mis on tugevalt happelised pH kuni 4,5 või mõõdukalt happelised pH 4,6-5,5 tehti lupjamine ülemöödunud aastal. 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kokku on talul 110 looma. 43 lüpsilehma (43lü), 42 noorlooma(25,2 lü) ja 25 vasikat(5lü).
Mineraalmuldade stabiilne orgaanilise aine C:N suhe on 10:1 kuni 12:1. Mulla elusorganismide vastav suhe on 5:1 kuni 8:1. Kui C:N suhe on 20…25:1, siis reeglina on N immobilisatsioon ja mineralisatsioon võrdsed. Kui see suhe on kõrgem 30:1, siis domineerib N immobilisatsioon. Sellise materjali muldaviimisel võib põhjustada mulla mikroobse massi järsku kasvu ja tekitada taimedele omastatava N defitsiidi. Kui C:N suhe jääb alla 20, siis tavaliselt domineerib N mineralisatsioon. Muldaviidud orgaanilise aine C:N suhe on pidevas muutmises. Orgaanilise aine lagunemisel see suhe pidevalt väheneb. Seega lagunemise algstaadiumis võib domineerida immobilisatsioon ja hiljem mineralisatsioon. C:N suhe ei kajasta kahjuks süsiniku ja lämmastiku omastatavust mikroorganismidele. Seetõttu ei saa ainult selle näitaja põhjal otsustada mulla N mineralisatsiooni ja immobilisatsiooni vahekorra üle. Arvestada tuleb, et orgaanilise lagunemine sõltub lisaks
Kõige enam kasutatavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Ta sobib kõikide kultuuride väetamiseks. Fosforväetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja kultuuri vajadusest. Kultuuride fosforivajaduse hindamisel tuleb aga arvestada, et fosfor suurendab taimede seisu-, põua- ja haiguskindlust ning lühendab kasvuperioodi pikkust. Fosforväetiste kõige sobivaim andmise viis on andmine põhiväetisena sügiskünni alla või kevadel paikliku väetamisega. Sügiskünniga muldaviidud fosfor satub künnikihi alumisse ⅔, so taimede toitumise kõige aktiivsemasse kihti. Tänu fosforväetiste keemilisele neeldumisele on nende kadu mullast väljauhtumise teel tühine (0,5...2kg/ha aastas). See võimaldab neid edukalt kasutada ka perioodiliselt varuväetisena. Kevadise mullaharimise alla antakse fosforit ainult sel juhul, kui sügisene andmine või kevadine paiklik väetamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike,