Tsatsatsa Tsatsatsa on välja kujunenud rumbast ning mambost, kuid ta on nendest aeglasem ja lihtsam variant. Nimetus on mõeldud edasi andma sammude sahinat tantsupõrandal. Ta on üks armastatumaid seltskonnatantse kogu maailmas ning ta kuulub ka LadinaAmeerika võistlus tantsude hulka . Salsa Salsa koondab endas hulganisti erinevaid LadinaAmeerika rütme ja tantsuvõtteid. See tekkis New Yorgis 1960 ndatel aastatel mulattide ja mustanahaliste poolt valmistatult . Salsa on 4/4 taktimõõdus ning seda tantsitakse nii soolos kui ka paaristantsus. Saatepillide juurde kuulusid saksofon, erinevad löökpillid, kitarr, trompet ja klaver. Algul olid salsalaulud poliitilistest probleemidest kuid nüüd kõnelevad nad pigem õnnetust armastusest. Paso doble Paso doble on Kuubal välja kujunenud 3/4 taktimõõdus emotsionaalselt pingeline tants,
Hiljem tuli sellele juurde jazzi element, millena ta jõudis Euroopasse. Rumba Rumba on paaristants afro-ameerikast, mis on kirglikus ja aeglases tempos. Traditsioonilisse saateansamblisse kuulusid soololaulja, vastulaulev koor ja erinevad löökpillid. Tsa-tsa-tsa Tsa-tsa-tsa on rumbast ja mambost kujunenud tants, mis on viimastest aeglaseim ja lihtsaim. Nimetus annab edasi sahinat tantsupõrandal. Salsa Salsa on Kuuba juurtega tants, mis kujunes välja 1960. aastatel New Yorgis. Mulattide ja mustanahaliste kokkupuutel kujunes välja nii soolo kui ka paaristantsuna tantsitav tants, mille saatel on saksofon ja erinevad Ladina-Ameerika pillid. Salsa kõneleb sotsiaalsetest ja poliitilistest probleemidest, nüüd aga rohkem ebaõnnestunud armastusest. Paso doble Härjatantsu kujutav Kuubalt pärinev paso doble on emotsionaalne ja pingeline tants, kust ei puudu ei toreadoor, härg ega punane rätik. Vanasti oli see meeste tants aga nüüd on see
haldusaparaati, tolliametit, politseid, kohut, vanglat, eraldi pangad, haiglad, koolid ja kirikud. 1972.aastal asutas anglikaani pastor Walter Lini esimese melaneeslaste partei Rahvusliku Partei. 1975.a. loodi 42- liikmeline esinduskogu, mis sai 1979. aastal enamuse ja koostas esinduskogus tulevase riigi põhiseaduse, mille 12. artikkel ütles, et kogu maa ja maapõu kuuluvad vaid põliselanikest rahvale. Mulattide ja valgete õiguste eest võitlemiseks alustas Jimmy Stevens Uus-Hebriidide iseseisvumise päeva (30. juulil 1980) teatavaks tegemisel mässu. Mais vallutasid Stevensi tuhatkond vibude ja nooltega relvastatud melaneeslast politseipostid ja Stevens kuulutas välja Venarana vabariigi, mida toetasid nii rikkad kolonistid kui ka ameerika ärimehed. Põliselanike toetuse saavutamiseks kuulutas Stevens end hõimupealikuks ja messia prohvetiks. Stevensi
Paljud rikkad värvilised olid ka vabaks lastud orjad. Enamik vabasid värvilisi ei olnud neegrid, vaid eurooplaste ja aafriklaste järeltulijad. 22 18. sajandi lõpus elas Haitil 524 000 inimest, kellest 88% olid neegerorjad. Orjade ülestõus 22. augustil 1791 algas orjade ülestõus Haiti kangelaste Toussaint L'Ouverture'i, Jean-Jacques Dessalines'i ja Henri Christophe'i juhtimisel. Prantslaste (mulattide?) vastu võideldes saavutasid ülestõusnud kontrolli Prantsuse asumaa põhjaosa üle. Aastaks 1801 oli Toussaint, kes oli Prantsusmaa poolt kuberneriks määratud, enda kontrolli alla saanud peaaegu kogu saare. (Baseli rahuga 22. juulil 1795 oli ka saare idaosa läinud Prantsusmaale.) Orjandus kaotati ja viidi ellu maareform. 1802 tekkis Toussaint'il Prantsusmaaga konflikt. 25
Garvey ise oli Jamaika päritolu ajakirjanik, kes oli vga karismaatiline, aga paljuski ka megalomaanik. Tema hüüdnimeks oli Must Mooses, aga enda eluajal ta tegelikult ise Aafrikasse ei jõudnud. Ta on olnud eeskujuks ka paljudele teistele liikumistele (Malcolm X, Mustad Pantrid) ning ka Ghana iseseisvumisel. Ta asutas 1919. a laevaliini Black Star ning selle sümbol on tänapäeval ka Ghana lipul. Garvey kippus alati juhinduma rivaliteedist neegrite ja mulattide vahel ning seetõttu ei saanud ta läbi ka Du Bois’ga. Viimasel oli ka palju parem haridus kui Garvey’l – ta oli peamiselt iseõppinud mees, kellest sai alguses trükkal, hiljem ajalehetoimetaja. Põhilise toetuse sai ta neegrite vaesemalt ning madalama haridusega kihilt. Üks Garvey põhimõtteid oli, et mustad võivad võtta võimu alles siis, kui neil on majanduslik, kultuuriline ning sõjaline iseseisvus – eriti tähtsustas ta esimest
annaabi.ee 
