analüüsid tsüstilise fibroosi haigete rögast näitavad, et P. aeruginosa moodustab biofilmisarnaseid struktuure, mis koosnevad kobaras olevatest bakteritest, ümbritsetud tihke maatriksiga. Homoseriinlaktooni quorum sensing'u signaalid haigete rögas on kooskõlas quorum sensing'u profiiliga P. aeruginosa biofilmis 10 kasvavate isenditega. Algselt haigete kopsust isoleeritud P. aeruginosa on mitte- mukoosne. Mukoossed isolaadid esinevad kroonilise infektsiooni korral. Uuringud näitavad, et peremehe põletikuline vastus soodustab infektsiooni muutumist mukoosseks. P. aeruginosa täpne tsüstilise fibroosi haige kopsu koloniseerimise mehhanism on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt põhjustab koloniseerimist hingamisteede põletik, mille tagajärjel tekivad paljad epiteelirakud, kuhu bakterid kinnituvad. Teine hüpoteetiline mehhanism on seotud hapnikuvaese mukoosse kihiga. P. aeruginosa
SÜLG Sülg on kompleksne biovedelik, mis mõjutab suu tervist läbi oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste. Organismi tervise süsteemsed muutused viivad sülje süsteemsele muutusele. Sülg on plasma suhtes hüpotooniline, Na- ja Cl-ioonide kontsentratsioon on väiksem kui plasmas. Gl.submandibularis 70%, segasülg (rohkem seroosne) Gl. parotidea 25-27%, seroosne Gl.sublingualis 3-5 %, segasülg (rohkem mukoosne) MÕISTED Sülg on süljenäärmete limane, kergelt aluseline sekreet. Täissülg on süljenäärmete sülg+igemetasku vedelik+ lima. Parodontiit hambajuurt ümbritsevate igemete progresseeruv põletik. Esmased nähud on igemete veritsemine, mille tagarjärjel hävineb hammast ümbritsev luu ning hambad hakkavad loksuma. Esineb nii lastel kui täiskasvanutel ja reeglina kroonilise iseloomuga. Periodontiit on hammast alveooli kinnitavate sidemete süsteemi pöördumatu põletik,
2)Lõuaalune nääre (glandula submandibularis), asub alalõuluu-keeleluu lihase tagumise ääre all, ca 15g, juha avaneb keele alla (keelealusel lihakesel). 3)Keelealune nääre (glandula sublingualis), asub keele all keelealuses kurrus, ca 5g, mitu juha, mis avanevad keele alla (kurru ja lihakese pinnale). Sülg (saliva) Sülg on süljenäärmete nõre (sekreet), olemuselt valkude vesilahus. Eristatakse: a) seroosne sülg – vähem valke, vedel, läbipaistev; ja b) mukoosne sülg – palju valke, lima. Sülje ülesanded: -suuõõne puhastamine (“pesulahus”) -kuiva toidu niisutamine (limaskesta kaitse!) -peenestatud toidu kokkukleepimine neelamiseks -süsivesikute lõhustamine -mikroorganismide hävitamine Neel (pharynx) Neel on ca 12 cm pikk, naaberelunditega koheva adventitsiaalkesta abil seotud õõneselund lülisamba kaelaosa ees, algab otse koljupõhimiku alt ja ulatub VI kaelalülini. Neelu osad:
Sekreedi viskoossuse järgi: * seroossed näärmed - vedel valguline nõre * mukoossed näärmed - tihe viskoosne nõre – lima * seganäärmed – sisaldavad nii seroosseid kui mukoosseid näärmerakke. Nt seromukoossed – suurele mukoossele lõpposale liitub seroosne külgkompleks või mukoserossed. Suuõõnes on seroossed, mukoossed, seromukoossed näärmed. Seroosne nääre – lõpposa valendik on kitsas, tuum on ümar. Mukoosne nääre – lõpposa valendik on avar, rakutuum on lamestunud ja surutud raku baasile. 11. Sidekudede morfoloogiline ja funktsionaalne klassifikatsioon Morfoloogiline klassifikatsioon: 1. veri ja lümf 2. sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude) 3. skeletikoed (kõhrkude ja luukude) Funktsionaalne klassifikatsioon: 1. Side- ja troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri, lümf, kohevad sidekoed, eriomadustega sidekude; 2
annaabi.ee 
