valimiskogu. President on Giorgio Napolitano, peaminister on Romano Prodi ja iseseisvuse saavutas Itaalia 17. märts 1861 aastal. Turism: Itaalia Riigi sissetulekuallikatest moodustab suure osa turism. Itaalias käib rohkem kui 43,7 miljonit turisti aastas. Itaalia on külastavamate riikide seas maailmas 5. kohal. Lugedes esimesest on Prantsusmaa(76,0 milj), Hispaania(55,6 milj), USA(49,4 milj) ja Hiina(46,8 milj). Itaalias asuvad mõned maailma kõige muistsemad kuurordid/puhkepaigad. Minnes tagasi Rooma Vabariigi (Rooma Vabariik-Roman Republic oli muistse Rooma tsivilisatsiooni faas mida iseloomustas vabariiklaste valitsusvorm, mis sai alguse rooma monarhia kukutamisega 510 aastat BC ja kestis 450 aastat) aega millal kohad nagu Pompeii, Naples Ischia, Capri ja eriti Baiae olid maailma kõige populaarsemad rikaste roomlaste ühiskonnas. Itaalia kolm kõige turisti rikkamaid sihtkohad on Rooma, Veneetsia ja Firenze. Itaalia köök:
k vanad, muistsed. Neid ei tehtud ümber ja kultusliku koha pealt olid tähtsamad. Seega neid sai teisaldada, riietada, kanda jne. Kuna pühamutesse koondati raha ja vara, hakati kasutama neid ka riiklike pankadena, st riigi varakambrid. Preesterkond Preestrid. Määratud ohvritalitusi polise eest tegema. Rigiametisse määrati ka preestrid. Basileus- käesoleva aasta ülempreester. Arhon- ülemvalitseja. Nemad korraldasid pidustusi ja vastutasid nende läbiviimise eest. Muistsemad pidustused olid arhon-basileuse all ja natuke uuemad (Athena auks ja dionüüsiad) olid arhon-ülemvalitseja all. Arhone määrati loosi teel, st ülepreestriks võis igaüks saada, kelle nimi oli kuskil kirjas. Riiklikult määratud preestriameteid oli veelgi, nt exegetai- tõlgendajad. Oli olemas ka preestrisuguvõsad. Ühe kultuskoha/pühamu ametisse määratud suguvõsa, traditsiooniliselt ära jaotatud. (Hierophantos- pühaduse ilmutaja. Daduchos-
niidi , putuka , metalli jt. m¨argiv~otmed. 15 Luukiri bokumon Luukirja kohta kasutatakse termineid (), samuti ka , (tortoise-shell writing). Luukirja nimetus tuleb sellest, et m¨ argid graveeriti ennustamisel kasutatavatesse kilpkonna kilpidesse v~oi looma- ning inimkontidesse. M¨arkide funktsioon oli ennustatu u ¨lest¨ahendamine. K~oige muistsemad m¨a rgid on dateeritud kuni 3300 aastat vanadeks, p¨arinedes Yin ajastu l~opust [ 84, lk.6], kui kirjas¨ usteem oli juba u ¨snagi v¨alja kujunenud ning kasutusel 400500 m¨arki. M¨arkide tekkeaeg peaks seega ulatuma m¨argatavalt varasemasse aega, arvatakse, et kolmandasse aastatuhandesse e.m.a. Yin perioodil kirjutati m¨arke ka juba pitsliga, samuti raiuti neid terariistadega kivisse, p~ohiline osa leidudest p¨arineb siiski luut¨ukkidelt.
annaabi.ee 
