Looduskaitse eesmärgid Eestis ja selle korrladus Looduskaitse Eestistkorraldab keskkonnaamet Hoida elupaiku, ohustatud liike ja maastike ning säilitada kultuuripärandit Võimaldada teadusuuringuid, loodusõpet, puhtust ning tuvustada Eestimaa loodust turistidele Kaitsealad Rahvuspargi Looduskaitsealad Maastikukaitsealad Hoiualad Muinsuskaitsealad Liikidekaitse Eestis 570 taime-, seene- ja loomaliiki Kõik LK I liikide teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla Natura 2000 Üleeuroopaline looduskaitsealade võrgusti 2000. aastal hakati Eestis tõsisemalt rahastama Eesmärk on tagada või vajaduse korral taastada kogu Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund
Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame - aasta juhtmõtteks on: "Pärijata pole pärandit" (2013. aasta on kultuuripärandi aasta). Kultuuripärand võib olla: vaimne-, maastiku-, Raudtee-, mõisa-, pärandkultuur, muinsuskaitsealad, toidupärand, kohanimed, sõjaline pärand, arheoloogiapärand ja veealune kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi terminiga tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele omaseid ja olulisi kombeid, tavasid, teadmisi ning oskusi. Oleme saanud need pärandiks minevikust, mõjutades neid olevikus ning anname edasi tulevikku. Me elame koos oma vaimse kultuuripärandiga iga päev ega pööra sellele tihtipeale eraldi tähelepanu.
Põllumajandusalasid 33%, segametsi 20%, metsaseid alasid kokku 53%. 3.2.4 Asustus Tallinn, Keila, Paldiski, Saue, Rapla, Maardu, Kehra. Suuremad maa- asulad kirdeosas: Kolga, Kiiu, Kuusalu, Kostivere, Jüri, Aruküla, Kiili, Raasiku, Saku. Loodeosas: Prillimäe, Kohila, Kiisa, Saku, Vasalemma, Rummu, Harku, Tabasalu, Vääna. Kaguosas: Juuru, Järvakandi, Märjamaa, Kuimetsa, Kaiu, Hagudi, Kaeva. Kaitsealasid 5,4% : Jalase, Pakri saared, Rebala muinsuskaitsealad. Maastikurajoon kuulub Harju- ja Raplamaale. Raplamaa Aruküla 9 3.2.4 Kliima Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest.
arhitektuurset ning konstruktiivset spetsiifikat. Tihti läksid nende remontide käigus kaduma ka hoonete dekoratiivdetailid ja esialgne arhitektuurne ilme. Rikuti hoone algsed proportsioonid ning väljanägemine. Arhitektuuriajaloolaste ringkondades hakati puithoonestust juba 1960.1970. aastail mõningal määral siiski väärtuslikuks pidama, selle tulemusena moodustati paljudes linnasüdametes, näiteks Kuressaares, Viljandis, Võrus ja mujal muinsuskaitsealad. Palju väärtuslikke puithoonestusega alasid jäi siiski kaitsetsoonidest (nagu muinsuskaitsealasid siis kutsuti) paratamatult välja. Suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu, peeti vajalikuks kaitsta vaid valdavalt kivihoonestusega linnasüdant, puumajade kvartaleid muinsuskaitseala siin esialgu praktiliselt ei hõlmanud. Kaasaegne väärtustav suhtumine puitarhitektuuri jõudis Eestisse suuresti Skandinaaviamaade vahendusel 1990. aastatel ja sai valdavaks 21
annaabi.ee 
