peale Liivi sõda läks kogu Eesti ala Rootsile. Enamasti toimusid maapäevad Valgas, vahel ka Volmaris. Maapäevadel oli esindatud neli osapoolt: Riia piiskop koos teiste piiskoppidega , ordu , vasallkonnad ja linnad. Maapäeval polnud võimalik lahendada omavahelisi tülisid. Kõige sagedamini jõuti üksmeelele talupoegade järjest karmima ohjeldamise osas. Keskaja talupoegadest kõige paremas seisus oli teatav liik vabatalupoegi. Nad olid enamasti muinasvanemate järeltulijad. Nad omasid talu läänikirja alusel. Nende ainus kohustus oli oma relvade ja ratsuga rivis olla. Muud vabatalupojad tasusid oma maksed rahas ja nad ei pidanud teotööd tegema. Teotööd pidid tegema talupoegade põhiliik ehk adratalupojad. Keskajal uskusid eestlased katoliku ristiusku mis oli toodud Eestisse 13. saj ristisõdijate poolt. Keskaegsed talupojad loeti automaatselt samausulisteks oma isandaga. Keskaeg muutis Eestis elu kõikidel elualadel
midagi. *Tulemused:1582 Jam Zapolski vaherahu – Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale. 1583 Pljussa vaherahu – Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja – Eestis ja Läänemaal Saaremaa jäi taanlastele. 2.Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus+kohustused) 13 ja 14 saj. loeti eestlasi isiklikult vadeks. Nad pidid kaasas käima isandite sõjakäikudel ja võisid kanda relvi. Maavabad-need olid enamasti muinasvanemate järeltulijad, kes omasid talu lääni alusel ja ainus kohustus oli käia oma relvadega ja ratsudega sõjakäikudel. Nad oli isiklikult vabad, kes pidi ise maad harima kuna neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Vabatalupojad tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul teotööd tegema. Neid leidus kõige rohkem maaisandate isiklukes valdustes: möldirid, kõrtsnikud, sepad, puusepad. Mõisa ametimehed oli vabad adratalupoegade tavalistest koormistest
Eestimaa jagamine ühe kuninga vahel: 1645 Brömsebro rahu ka Saaremaa läheb Rootsi võimu alla. ALGAS ROOTSIAEG Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus + kohustused) Agraarühiskind rahvastiku enamus talupojad. Aadlike, vaimulike, kaupmehi, käsitöölisi 6-7%. Talurahva sotsiaalne liigenudus: 13.-14. saj. loeti eestalsi isklikelt vabadeks. Nad pidid kaasa tegema isanda sõjaküikudes ja võisid kanda relvi. MAAVABAD · Enamasti muinasvanemate järeltulijad, kes omasid talusid läänikirja alusel ja kelle ainus kohustus oli käia oma ratsuga sõjakäigul. · Isklikult vabad. · Pidid ise maad harima sest neile ei kuulunud talupoegi. VABATALUPOJAD · Tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul tööd tegema. · Tekkisid keskaja lõpul nad olid ennast adratalupoja koormistest raha eest vabaks ostnud. · Leidus kõige rohkem maaisandate isklikes valdustes. ,,Mis meri kaldale uhub on leidja oma."
annaabi.ee 
