12.saj teisel poolel venelaste ja eestlaste vahel palju sõdimisi. Riikluse algete teke-sisemaine kaubitsemine,hakkasid kujunema varalinnalised asulad;küla-kihelkond-maakond.Muinasaja lõpul olid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse püüded,algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess,kirjalikes allikates ühisnimetused ,,eesti","eestlased",võis toimuda ühiskonna kihistumine,tugev sõjaline hoiak.Maakondade kaart õpikust. Muinasusundi eripära-meil on võrreldes naaberrahvaste muinasusunditega väga vähe suuremaid/tähtsamaid kõrgjumalaid.Põhimõisted olid vägi,hing,vaimud-haldjad,loodusesse hästi suhtumine,ohvripaigad,maagia. Ristiusk(kristlus) mõjutas muinasaja elu-ristiusuliste naabermaade kaupmehed(kirikud),eestlaste kommete muutumine(surnute põletamine asendus matmisega pea lääne poole,ehetena kanti pronksristikesi.Võitlus ristiusu vastu 13. saj algul oli eelkõige võitlus vabaduse eest. Muinasaja inimese maailmapilt-tähtis usund.Kõik elusolendid omavad peale
* Mõisate rajamine ja talupoegade õigused talupojad pidid mõisapõlde harima; sunnismaisus ja 1507 kaotati relvaluba. * Üksjalad adratalupoegade pojad, kes asusid uut talu looma ja muutusid adratalupoegadeks niipea kui uus talu valmis. * Maavabad talupojad valdasid talu läänikirja alusel ja olid vabad hinnusest ja kümnisest. * 1421 esimene Maapäev. * Küla katoliiklus katoliiklus segunes muinasusunditega. * Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid: -) Toomkoolid seal õppisid ka kohalikud linnakodanike lapsed, kelle eesmärk polnud saada vaimulikeks. -) Kloostrikool seal valmistati inimesi ette selleks, et nad saaksid astuda kloostrikooli. -) Linnakoolid seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat. * Esimene teadaolev, kuid mitte säilinud eesti keelne raamat pärineb aastast 1525.
vaimulik võim kuulus Lundi peapiiskopile ning kui Taani alad maha müüdi, siis Tallinna piiskop kuuletus nii Lundi- kui ka Riia peapiiskopile ja ilmalik võim läks Liivi ordule. * Piiskopkonnad jagunesid toomkapiitliteks, mis oma korda jagunesid kiriku kihelkondadeks, mille keskuseks oli kihelkonna kirik, mis oli pühendatud kindlatele pühakutele, kes võisid anda aluse ka kohanime tekkele. * Küla katoliiklus katoliiklus segunes muinasusunditega. * Eestisse tekkis ka erinevaid mungaordusid, koos nende kloostritega. -) Näiteks jõudis Eestisse ka tsistertslaste ordu. -) Eestisse jõudsid ka kerjusmunga ordud. Näiteks dominiiklased ja frantsisklased. Reformatsioon Eestis * 1521 esimesed rändjutustajad jõudsid Riiga. * 1523 jõudsid nad lõpuks ka Eestisse. * Tulemuseks: -) Kirikud, mis enne olid katoliku kirikud, muudeti nüüd luteri kirikuteks.
annaabi.ee 
