tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Neid jumalusi võib pidada abijumalusteks, kelle poole pöörduti tähtsamate jumaluste kõrval. Varane rooma kultus ei olnud niivõrd mitmesse jumalasse uskumine kui polüdemonism: olenditest, kelle poole pöörduti, teati vaevalt midagi peale nime ja funktsiooni ning olendi 'vägi' avaldus väga spetsialiseeritud moel. Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Kõige varasema panteoni eesotsas oli kolmik Jupiter, Mars ja Quirinus (kelle kolm preestrit olid kõige kõrgemat järku preestrid) ning Janus ja Vesta. Varasemal ajal ei olnud need jumalad kuigi isikupärased ning nende abielud ega sugupuud polnud teada. Erinevalt vanakreeka
kalendripühad. 30 põlisjumalal olid oma pühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid vanarooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. 4 Põlisjumalad Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid, mitte lüürilist Apollonit ja sinijuukselisi muusasi. Nii loodi numenid ehk ,,jõud", kes valvasid hälli, hoolitsesid toidu eest jne. Janus ja Vesta valvasid vastavalt ust ja kodukollet, laarid kaitsesid põldu ja maja, Pales kaitses karjamaid, Saturnus
.......................................... 22 LISA 1. .................................................................................................................................................. 23 1 SISSEJUHATUS Naha koorimise protseduur ulatub oma juurtega sügavale muinsusaega. Kleopatra suples naha noorendamiseks eeslipiimas. Muinasroomlased kasutasid naha koorimiseks viinamarjade pressimisest saadavat massi. Naha koorimise juurutamine tänapäeva professionaalse dermatoloogia praktikasse assotsieerub eelmise sajandi kuulsa saksa dermatoloogi dr. Unna nimega, kes pärandas meile kuulsa resortsiinhappepasta retsepti. Just nimelt see happe oli pikka aega paljude dermatoloogiliste ja kosmeetiliste koorimisvahendite põhikoostisvahendiks. 20.sajandi alguses viis prantsuse kirurg Le Gasse läbi katse eemaldada
annaabi.ee 
