Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas AJALUGU Liivi sõjas jäi Helme linnus imekombel puutumata. Linnus hävis 1658. aastal, mil parajasti oli käimas Vene-Rootsi sõda ning rootslastel ei olnud jõudu , et linnust kaitsta. Rootslased lasid linnuse õhku ning taganesid. Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal või kunagi seista ka muinaslinn. Stefan Bathory valitsemise ajal kuulus linnus vendadele Stanislaus ja Peter Nonhardile. 1624. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf linnuse koos ümber asuvate mõisadega Liivimaa kindralkuberneri ametis olnud krahv Jakob De la Gardiele. LEGEND Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise nõus, sest viljalõikuselt tulnud
Ükskord piiranud vaenlane lossi pikalt ja tulemuseta. Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse - sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. Muistendit on kasutanud oma ballaadi "Ohver" loomisel Lehte Hainsalu. Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal võis kunagi seista ka muinaslinn. Arvatakse et Helme ja Karksi ongi need kaks Sakalamaa kantsi, keda Kaupo Läti Henriku järele aastal 1211 ära põletas, keda sel ajal Ovele ja Purke nimetati. http://et.wikipedia.org/wiki/Helme_ordulinnus 27.03.12 kell 19.45
Rahvasuu kõneleb Vooremäe põues peituvatest käikudest ja keldritest. Veisjärv Suur, kuid madal järv (pindala 4,87 km2, sügavus umbes 3,5 m) asub Sakala kõrgustikul 96 m üle merepinna. Järvest saab alguse Õhne jõgi. Veisjärve ääres saab puhata ja supelda, kalastik on võrdlemisi liigirikas. Muistsest inimasustusest räägivad mitmed kivikalmed Veisjärve ümbruses. Lähedal Metsakurul sündis luuletaja Hendrik Adamson (1891-1946). Vooru linnamägi Voorus asus Sakala vanim muinaslinn ja ühtlasi üks suuremaid. See oli tähtis punkt vanal kaubateel, mis läks Viljandist üle Suislepa ja Otepää Pihkvasse. Kõrgendatud otstega, nn. Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi rajati keskmisel rauaajal (6.-7. sajandil) ning oli kasutusel 11. sajandini. Mäge rikuti kruusavõtmisega 19. sajandil. Arheoloogilised leiud on Viljandi Muuseumis. Kullamägi Tarvastu jõgi on tee murdnud läbi voorestiku, kus mitmel pool oruveerudel paljanduvad aluspõhja devoni liivakivid
seetõttu, et väikesekasvulist merisiga serveeritakse enamasti koos pea ja käppadega. Samuti pole praetud või grillitud pisinärilise söömisel noa ja kahvliga midagi pihta hakata. Peruu teadlased loodavad uuelt meriseatõult lahendust kõigile eelnimetatud probleemidele: peaks ju rohkem kui kilogrammi raskusest meriseast juba korraliku prae saama. Väidetavasti pidavat uut tõugu merisead olema vanadest liigikaaslasist ka maitsvamad. Peruust leiti kadunud muinaslinn 18.08.2004 11:36 Peruust leiti 1300 aasta eest Amazonase dzunglis asustatud, müüridega kaitstud muistse linna varemed, vahendab ETV Online. Varemed avastanud Peruu ja USA arheoloogide arvates oli linn vähemalt 10.000 inimese kodu ja esindas arvatavasti salapärast chachapoya kultuuri. Ilmselt alistasid chachapoyade kultuuri inkad. Inkad vallutati omakorda 1530. aastatel hispaanlaste poolt. Uurimisretke juht Sean Savoy ütles, et kivilinna müürid on vähemalt kümne meetri kõrgused ning
annaabi.ee 
