paljudes euroopa maades ajaloouurimisel suur muutus. Siis hakatakse tundma huvi oma rahvusliku mineviku ja oma esivanemate vastu. Varasem ajalugu oli valitsejate ajalugu. Huvi laieneb rahvusliku ajaloo suunas ja hakatakse teostama kaevamisi ka igasuguste muinasmälestistele. Hakkas tekkima muuseume. Et leide koguda ja eksponeerida, siis sageli muuseumid tekkisid raamatukogude juurde. Raamatukogu oli mitte ainult raamatute laenutamise, vaid ka kogumise koht. Muinasleide peeti ka väga väärtuslikuks. Kogumine oli varem juba peale hakanud, 19. sajandi alguseks oli muinasesemete kogu muutunud küllaltki suureks. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) kolmeperioodi kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka
lumikate kauem. Loodusressursid: Piirkonna suurimateks loodusressursid on kindlasti mäed ja okasmetsad. Tulevane turismitalu asub Vooremäe vahetus läheduses. Linnulennult on vahemaa alla 1 km, mööda teid minnes 2-3 km. Suuremad järved on Kriimani, Aardla järv ja Kitsejärv, ning Emajõgi, Mõra jõgi ja Savijõgi. Talu lähedal on mets, kus voolab Mõra jõgi ning kus on looduslikud veeallikad. Kultuur: Piirkond, kus turismitalu asub, on inimeste muistne asuala. Alalt on leitud mitmeid muinasleide. Samuti asuvad Haaslava vallas mitmed kivikalmed, mis pärit enne keskaega. Ajalooline arhitektuur: Märkimist väärib Haaslava vallamaja, mis asub 1897. Aastal ehitatud hoones (mis oligi algselt vallamajana mõeldud). Vaatamisväärsustena on piirkonnas Kriimani mõis, mis asub rajatavast turismitalust u 5 km kaugusel, külakalmistu Roiu alevikus 5 km kaugusel ning Kurepalu lauluväljak 7 km kaugusel. Majutus: Hetkel on tegev selles piirkonnas ainult Tigete puhkekeskus ning tulevikus ka
heidetud, et ta ülemisi kihte hävitas. Leidi muistiseid ka Mükeenest. Oli pioneer antiikkultuuri alal. Tegi antiik-Kreeka kogu Euroopa jaoks väga tuntuks. 4 G. Kossinna. Näitas, et muistsete kultuuride uurimine võib muutuda poliitiliseks. Oli veendunud natsionalist. Tema erihuvi oli sakslaste esivanemad. Üritas tõestada, et juba muinasajal olid kõige tähtsamad germaanlased. Hakkas maakaartidele märkima muinasleide. See võimaldas märkida arheoloogilist kultuuri. Tõlgendas, et muud rahvad on sakslastelt osa alasid ära võtnud. Tema ideid kasutas Saksamaa ka I ja II MS ajal. 20. saj on raske välja tuua üksikuid inimesi, kes on muinasaja uurimisse suure panuse andnud. Nt 1930ndatel ja 1940ndatel oli arheoloogia väga natsionalistlik. Pärast II MS oli murrang muinasaja uurimises 1960ndad, siis oli peale kasvanud uus põlvkond, kes oli hariduse saanud pärast sõda.
annaabi.ee 
