võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline. Ühetasandiline omavalitsus – kohalik omavalitsus sõltub otseselt keskvalitsusest. Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel suur. Mitmetasandiline omavalitsus – suurem piirkondlik omavalitsus jaguneb väiksemateks kohaliku omavalitsusteks. Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel väike. Eestis võib kohaliku omavalitsuse eelkäijaks pidada muinaskihelkondi, mille keskuseks oli linnus või suurem küla, mida juhtis vanem. Eesti territoorium on praegu jagatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Linnad ja vallad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused., selle tegevust korraldab ja juhib volikogu ehk valla- või linnavalitsus, mille ees otses on vallavanem või linnapea. Omavalitsuse tuuallikad pärinevad: tulumaks, maamaks, riigitoetus, kohalikud maksud. 2
Toitu hangiti ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel, mett tarvitati kui magusainet. · Elatustase: II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. · Riiklus: Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus valiti ka vanemaid.
Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja järelkuivatada, sest siinsetel laiuskraadidel ei saa vili tihti looduslikult küpseks. Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Kaitseks välisvaenlaste vastu olid kihelkonnad liitunud 5 maakondadeks. Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. Väiksemaid kutsuti: Mõhu, Vaiga, Nurmekund, Alempois, Soopolitse ja Jogentagana. Ühtset riiki ei olnud eestlastel veel tekkinud,
annaabi.ee 
