...............................2 Neuschwansteini lossi ehitamise alguslugu..............................................................3 Disain ja stiil................................................................................................................4 Neuschwansteini loss väljastpoolt...............................................................................7 Neuschwansteini lossi interjöör.................................................................................8 Muinasjutulossi saatus...............................................................................................11 Kokkuvõte..................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus....................................................................................................13 1 SISSEJUHATUS
kuid ametlikult kuulub hoone siiani riigile. Tänasel päeval töötab Sangaste Loss turismiasutusena, mis korraldab hoonet ja ümbrust tutvustavaid ekskursioone, pakub ööbimise, toitlustuse ja ürituste korraldamise võimalust jne. Koostöös naabertaludega pakutakse ratsutamisvõimalusi. Sangaste mõisa härrastemaja on Eesti üks uhkemaid historitsistlikke ehitisi. Sakmelised viilud ja müürid, tornikesed, teravkaarsed aknad ja fassaadil väänlevad ronitaimed teevad sellest tõelise muinasjutulossi. Inglise neogootika laadis härrastemaja ehitati 18791883 ning arhitektiks oli Peterburi akadeemik Otto Pius Hippius, kelle kavandatud Tallinna Kaarli kirik oli paar aastat varem valmis saanud. Pärimuse kohaselt tellis kaunimatest kaunima hoone Friedrich von Berg, kui ta armastatu isa Sotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Lossi sissepääs on paigutatud tudorkaarse veranda alla. Esindusruumid paiknevad hoone I korrusel.
Aed järgis siiski ka prantsuse traditsioone, esinedes omaniku staatuse sümbolina ning fantaasia väljendusena. See aed esindab 17. saj romantilisemat ja vabameelsemat suunda, mis vastandus hilisemale Le Nôtre'i ratsionaalsusele ja äärmuslikule regulaarsusele pargikujunduses. LINNAEHITUS. Prantsusmaa oli teatavasti esimene riik, mis asus Itaalia renessansi vaimsust oma pinnal viljelema. Esialgu tegi ta seda Loire'i kõrgetel kallastel, kus François I ja Henri II rajasid ühe muinasjutulossi teise järel. Meie tunneme neid peamiselt Charles Perrault' muinasjuttude ja Walt Disney filmide kaudu, mille inspiratsiooniallikateks nad olid. Samal ajal hakkas Prantsusmaa majanduskeskmeks kujunema Pariis. 16. sajandil, Katariina de 'Medici ajal, oli linn Cité saarelt Seine'i jões laienenud enam kui 1 km laiuselt lõunasse ja 3 km raadiuses põhja. Katariina de 'Medicile ei meeldinud enam tollane Pariis oma gootipärase
annaabi.ee 
