Lossi ülemised korused on jaotatud korteriteks. 2014 aastal pandi loss oksionile. Laitse lossi pubi Laitse lossi peasissekäik Laitse lossi peasissekäik Laitse lossi peosaal Laitse lossi hotellituba Laitse lossi korter Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Laitse_ m%C3%B5is https://register.muinas.ee/public.ph p?menuID=photolibrary&action=view&id =6111 http://www.mois.ee/harju/laitse.shtml http://uus.laitseloss.ee/et/majutus http://tarbija24.postimees.ee/1367342/ muinasjutuloss-laitses Kasutatud kirjandus http://www.aripaev.ee/uudised/2014/04/ 22/laitse-loss-pandi-oksjonil-muuki http://www.mois.ee/harju/laitse.shtml
oma võluvat naist Norat. Kogu näidendi sündmustik on tegelikult järg kaheksa aasta tagusele loole, kui Helmer haigestus ja pidi lõunasse ravile sõitma. Nora oli siis raha laenamiseks võltsinud vekslil oma sureva isa allkirja. Aastaid on naine võlga maksmiseks lisatööga raha kogunud. Ta peab oma tegu õilsaks ega mõista meest, kes külvab sellest teada saades ta üle alandavate süüdistustega. Eriti valus on Norale aga mehepoolne ,,andestamine". See on teose kulminatsioonihetk, Nora muinasjutuloss variseb kokku. Ta ei taha olla nukumajas mänguasjaks, kelle arvamusest ei hoolita ja ei saa midagi ise otsustada. Nora peab õigeks sellest nukumajast lahkuda. Kui Helmer tuletab talle meelde kohustusi perekonna vastu, ütleb Nora, et tal on ka kohustused iseenda kui inimese ees. Nora jääb siiski koju. Kuid Ibsen ütles seejuures, et oli ,,Nukumaja" kirjutanud just oma esimese lõpu pärast, kus naine jätis oma perekonna ja lahkus.
................................8 Muinasjutulossi saatus...............................................................................................11 Kokkuvõte..................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus....................................................................................................13 1 SISSEJUHATUS Muinasjutuloss, unelmateloss, võluloss – Neuschwanstein on kõikide losside ideaal. Neuschwansteini imeline asukoht, peen välimus, uhke dekoor ja kuningas Ludwig II ümber tekkinud legendid aitavad suurendada selle hingematva arhitektuuripärli ebatavalist võlu. Tõsised kunstiajaloolased usuvad, et see keskaegse linnuse romantiline tõlgendus ületab hea maitse piiri. Kui vaadelda Neuschwansteini puhtalt arhitektuuri-ajalooliselt seisukohalt, on see tõsi
ja naise asendit ühiskonnas, perekonnaküsimusi. Kui satiirilise ja mõnevõrra didaktilise näidendi ,,Ühiskonna toed" sündmustik keskendub ärimeeste, ,,lugupeetud ühiskonnatugede" moraalile, valgustades nende tegevuse hämaraid külgi ja mitmed naistegelase aatus jääb kõrvalteemaks, siis ,,Nukumajas" tõuseb naine juba esiplaanile. Draama ,,Nukumaja" käsitleb abieluteemat. See on teose kulminatsioonihetk, Nora muinasjutuloss variseb kokku. Ta ei taha enam olla nukumajas mänguasjaks, kelle arvamusest ei hoolta ja kes ei saa midagi ise otsustada. Kui ta oli laps, otsutas tema eest isa, nüüd mees. Nora peab õigeks sellest nukumajast lahkuda. Kui Helmer tuletab talle meelde kohustusi perekonna vastu, ütleb Nora, et tal on ka kohustused iseenda kui inimese ees- Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutadud reeglid ei tohi võtta naiselt võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule.