paljudesse Euroopa riikidesse. Kondrad Mägi Ateljeest on välja kasvanud arvukalt pallaslikku maalitraditsiooni kandvaid kunstnikke: Alo Aarsalu, Margus Meinart, Andres Rõhu. Teose peateemaks ja kontekstiks on Pühajärv ning teda ümbritsev maastik ja taevas. Valisin selle teose, sest Kondrad Mägi on üks minu absoluutseid Eesti lemmikkunstnike, haarates mind enda muinasjutulise koloriidi ning lendleva maastikumaaliga. Tema teostes leian alati positiivsust ja muinasjutulisust mis mind kõnetab ja sooviksin, et selline teos oleks ühel päeval ka minu kodu seinal. Minu esmase tähelepanu teose juures haaras maastiku äärmine muinasjutulisus.Tugev koloriit ja sügavad toonid ning peegeldav vesi. Mida enam ma teost silmitsesin justkui armusin sellesse. Selle teose puhul ei ole väga suurt tähtsust minu jaoks kust nurga alt seda vaadelda. Teose ja ruumi siduvus väljendus enim selles, et ruumi ümbritsevad seinad olid sinised ja
kangelastesse. Glinka keeldus sellisest süzee traktaadist. Ta on loonud eepilist ooperit, mis oli täis suuri mõtteid. Ajalugu Ooperi kiidetakse kangelaslikkust, aadli tundet, lojaalsust armastuses, mõnitatakse aga argust, pettust, julmust. Läbi kogu töö helilooja viib labi mõtte, et valgus võidab pimedust. Ajalugu Traditsioonilist poeemi muinasjutulisust, fantastilisust, maagilist transformatsiooni Glinka kasutab,et näidata erinevaid iseloome, keerukaid suhteid inimeste vahel, luues galerii inimeste puhul. Nende seas ruutellik ja julge Ruslan, Ljudmila õrn, inspireeritud Bayan, Ratmir kirglik, lojaalne Gorislava, arg Farlaf, tark Finn, Naina salakaval, julm Chernomor. Ajalugu Glinka ooper oli kirjutatud viis aastat koos pika intervaaliga: see sai valmis
ülesse ehitatud veidi aeglasemalt ja vaiksemalt. Teine osa ei olnud nii põnev ning pani vahepeal teose minu jaoks ununema. Meloodia oli vahelduv. Enim meeldis mulle keskmises registris aset leidnud Timpani soolo. 3. Setu Tants Uut algust võiks kirjeldada sõnadega äkiline, jõuline, valju ja kiire. Esines palju tõusva helikõrgusega kohti ning siis hetkelisi pause. Tempo oli kiire ning helistik duur helilaadis. See osa meeldis mulle enim, sest tõi palju esile muinasjutulisust, kuid oli ka kiire ning sündmused justkui muutusid. Pillid vaheldusid järgimööda niimodi, et enamasti juhtis üks pillirühm ning teised olid saatehääled. Lõppes jälle valjenedes (Crescendo). Kogu pala tekitas minus muinasjutulisi ning romantilisi mõtteid ja tundeid. Silmis esines pilt võlumetsast, milles valitses täielik harmoonia ja ilu. Jean Sibelius (1865-1957) oli Soome klassikalise muusika helilooja, kelle muusikal on olnud
väljamõeldist, luiskamist, et asja huvitavamaks teha.(Palgi, 2011, lk398.) Eelmistest eristab neid lugusid seega humoorikas fantastilisus. Küll ajab Näps end seaduseesindajaks valetades tülikad mustlased külast välja, korvitegija Siim leiab oma kodu ukse eest maa sisse kaevatud rahapaja, Piibumeister laristab segamatult nõidadest naise ja ämma raha maha ning valerahategija Ado pääseb juhusliku õnnetuse kaudu kriminaalkaristusest. Neis juttudes on kõigis omajagu muinasjutulisust kuid mitte üleliia ebareaalset. Kui ülejäänud novellides on sellised keskpärased ja veidi heitlikud tegelased pigem hädas ning õnnetu eluga, siis lorijuttudes käib samasuguste meestega alatasa õnn kaasas ning soosib nende riukaid. Õpetlikku kui sellist on neis vähem, aga ainsate lugudena leiavad need õnneliku lõpu ja panevad ka lugeja sellega mõnusalt muhelema. Peet Vallak oli tähelepanelik eluvaatleja, ta oli veendunud realist. Juba tema reaalsustajust pidi järgnema, et ta
Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia. Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud Ainestik ja teemad: · Armastus · Avantüürid seiklused, ise ronitakse jama sissse vms · Naudingud · Eemaldumine kirikudogmadest, maine tunnetus · Väga palju fantastikat, muinasjutulisust Kesksed ideaalid: · Kangemasideaal kõige tähtsam on au · Esteetiline ideaal kombed, haridus, etikett, daamikultus · Võitlev kristlus Provansaali luule: · Kurtuaasse kirjanduse algus Prantsusmaal · Provanssaalikeelne lüürika · Autorikirnajdus: trubatuurid, truväärid,(prantsusmaa), minnessingerid(saksamaa) · Autorid: Marie de France, Bernart de Vantador, Bertrand be Born, Tannhäuser · Laialt levinud auväärne luule, kuulus kasvatuse juurde
annaabi.ee 
